Eestikeelne Piibel 1997
2Pauluse kohtumisest teiste apostlitega Seejärel, neljateistkümne aasta pärast, läksin ma taas ülesJeruusalemma koos Barnabasega ning võtsin ka Tiituse kaasa.
Ma läksin sinna ilmutuse kohaselt ja kõnelesin neile
evangeeliumi, mida ma kuulutan paganate seas; tegin seda eraldi tunnustatud
meestele, et ma tühja ei oleks jooksnud ega jookseks.
Isegi Tiitust, kes oli minuga, ei sunnitud laskma end ümber
lõigata, kuigi ta on kreeklane.
Aga sissepugenud valevendade pärast, kes olid kõrvalt
tulnud varitsema meie vabadust, mis meil on Kristuses Jeesuses, et
meid orjastada,
ei andnud me hetkekski järele ega alistunud neile, et teile jääks
evangeeliumi tõde.
Aga need tunnustatud mehed - ükskõik, millised nad olid,
Jumal ei pea ju ühest inimesest rohkem lugu kui teisest - jah,
tunnustatud mehed ei lisanud mulle midagi juurde.
Vastupidi, kui nad nägid, et mulle on usaldatud evangeeliumi
kuulutamine ümberlõikamatutele nõnda nagu Peetrusele ümberlõigatutele
kuulutamine -
sest see, kes tegutseb Peetruse läbi tema apostliametis ümberlõigatute
heaks,
see tegutseb ka minu läbi paganate heaks -,
ja kui Jaakobus ja Keefas ja Johannes, keda peetakse sambaiks,
tundsid ära mulle antud armu, siis nad sirutasid parema käe osaduseks
mulle ja Barnabasele, et meie mingu paganate juurde, nemad aga
ümberlõigatute juurde.
Ainult et meil tuleb pidada meeles vaeseid, ja
just seda ma olengi hoolega teinud.
Keefase silmakirjalikkusest Aga kui Keefas tuli Antiookiasse, siis ma astusin tema silma ees
talle vastu, kuna teda oli tarvis hukka mõista.
Sest enne kui mõned olid Jaakobuse juurest tulnud, sõi ta
koos paganatega, aga kui need tulid, siis ta tõmbus eemale ja
eraldus, kartes ümberlõigatuid.
Koos temaga hakkasid silmakirjatsema teisedki juudid, nii et
nende silmakirjatsemine tõmbas kaasa ka Barnabase.
Kui ma nägin, et nad ei käinud otseteed evangeeliumi tõe järgi,
siis ma ütlesin Keefasele kõikide ees: „Kui sina, kes sa oled juut,
elad paganate, aga mitte juudi kombel, kuidas sa siis sunnid paganaid
juudi kombeid pidama?
Meie oleme sünnilt juudid ega ole patused paganate seast,
aga teades, et inimene ei saa õigeks Seaduse tegude
kaudu, vaid ainult usu läbi Kristusesse Jeesusesse, siis oleme ka
meie uskunud Kristusesse Jeesusesse, et saada õigeks usust
Kristusesse ja mitte Seaduse tegude kaudu, sest Seaduse tegude
kaudu ei mõisteta õigeks ühtegi inimest.”
Kui aga meid meie püüdes saada õigeks Kristuses ometi leitakse
patused olevat, kas see tähendab siis, et Kristus on patu teenija?
Ei mingil juhul!
Sest kui ma ehitaksin jälle üles selle, mille ma olen maha
kiskunud, siis ma näitaksin end olevat üleastuja.
Sest ma olen Seaduse läbi Seadusele surnud, et elada Jumalale.
Ma olen ühes Kristusega risti löödud;
nüüd ei ela enam mina, vaid Kristus elab minus. Ja mida ma
nüüd elan ihus, seda ma elan usus Jumala Pojasse, kes mind on
armastanud ja on iseenese loovutanud minu eest.
Ma ei taha tühistada Jumala armu, sest kui õigus tuleks Seaduse
läbi, siis tähendaks see, et Kristus on asjatult surnud.