Eestikeelne Piibel 1739
4Abraami usso läbbi selletakse ärra, mis usso öigus on. Mis meie siis peame ütlema, et meie issa Abraam on sanud lihha polest?Sest kui Abraam teggudest on öigeks moistetud,siison temmal kitust, agga mitte Jummala jures.
Sest mis ütleb se kirri: Abraam on Jummalat usknud, ja se on temmale öigusseks arwatud.
Agga sellele, kes teggusid teeb, ei arwata palka armo pärrast, waid wölla pärrast.
Agga kes teggusid ei te, waid ussub selle sisse, kes sedda jummakartmatta öigeks moistab, sellele arwatakse temma usk öigusseks.
Nenda kui ka Tawet sedda innimest ütleb önsaollewad, kellele Jummal omma öigusttemma ommaksarwab ilma teggusitta:
Önsadon need, kelle üllekohhus keik on andeks antud, ja kelle pattud on kinnikaetud.
Önnisonse mees, kennele Jummal patto ei arwasüüks.
Kas nüüd sesinnane önnistusonselle pärralt, kes on ümberleikatud, ehk ka selle pärralt, kes on ümberleikamatta? sest meie ütleme, et Abraamile usk on öigusseks arwatud.
Kuidas on se siis arwatud? kui temma ümberleikatud, ehk ümberleikamatta olli? ei mitte, kui ta ümberleikatud, waid kui ta ümberleikamattaolli.
Ja ümberleikamisse tähhe sai temma usso öigusse kinnitusseks, mis temmal olli ümberleikamatta pölwes, et ta piddi ollema keikide issa, kes ümberleikamatta pölwes uskwad, et se neile piddi öigusseks arwatama;
Jaet ta piddi ollemanende ümberleikatud issa, ei mitte ükspäinis nendeissa, kesonümberleikatud, waid ka nendeissa, kes käiwad selle usso jälgede sees, mis meie issa Abraamilolli, kui temmaallesolli ümberleikamatta.
Sest se tootus,misAbraamile ehk temma sugguleon sanud, et ta piddi ma-ilma pärria ollema, ei olle mitte kässo läbbi, waid usso öigusse läbbiantud.
Sest kui need, kes kässuston, pärriadon, siis ep olle usk middagi, ja se tootus on tühjaks sanud.
Sest käsk sadab wihha; sest kussa ep olle käsko, eggaseäl polleülleastmist.
Sepärrasttulleb pärrandusussust, etse peabarmustollema, et se tootus peab kindel ollema keige suggule, ei mitte ükspäinis sellele, kes kässuston, waid kes Abraami ussuston, kes on meie keikide issa,
(Nenda kui kirjotud on: Minna ollen sind pannud paljo rahwa issaks) Jummala ees, kedda temma on usknud, kes surnud ellawaks teeb, ja kutsub needasjad, mis ep olle, otsego olleksid nemmad.
Kes on lotusse wasto lotes usknud, et temma paljo rahwa issaks piddi sama, sedda möda kui ööldud on: Nenda peab sinno suggu ollema.
Ja temma ei saand uskus nödraks, ja ei pannud tähhelegi omma ennese ihho, mis jo olli ärraellatand, sest et ta liggi sadda-aastane olli, ja ei pannud tähhelegi Sara ärraellatanud lapse-kodda.
Ja temma ei möttelnud mitte kaksipiddi Jum̃ala tootussest uskmatta süddamega, waid sai wäggewaks uskus, ja andis Jummalale au.
Ja olli se peäle täieste julge, etJum̃alwäggew onseddaka teggema, mis tem̃a on tootanud.
Sepärrast on se ka temmale öigusseks arwatud.
Agga se ep olle ükspäinis temma pärrast kirjotud, et se temmale on arwatud,
Waid ka meie pärrast, kennele se peaböigusseksarwatama, kui meie ussume selle sisse, kes meie Issandat Jesust on üllesärratanud surnust;
Kes meie ülleastmiste pärrast on ärraantud, ja meie öigekssamisse pärrast üllesrratud.