Eestikeelne Piibel 1739
14Missuggused need, kel kange usk on, peawad ollema nende wasto, kes nödrad on uskus. Agga wotke sedda wasto, kes nöddder on uskus, ja ärge saatketeddamitte kaksipiddi mötlema.Monni ussub kül,et ta woibkeik süa; agga kes nödder on, se sööb aia-rohhud.
Kes sööb, se ärgo pölgago sedda, kes mitte ei sö; ja kes ei sö, se ärgo moistko kohhut selle peäle, kes sööb, sest Jummal on tedda wastowotnud.
Kes sinna olled, kes sa teise sullase peäle kohhut moistad? temma seisab ehk langeb omma issandale; agga tedda peab kinnitadama, sest Jummal on wäggew tedda kinnitama.
Teine arwab kül ühhe päwa parremaollewadteist; agga teine arwab keik päwadühhesugguseks: iggaüks olgo ommast melestse peälejulge.
Kes päwa tähhele panneb, se pannebseddatähhele Issandale, ja kes päwa mitte tähhele ei panne, se ei panneseddamitte tähhele Issandale; kes sööb, se sööb Issandale, sest temma tännab Jummalat, ja kes mitte ei sö, se ei sö Issandale, ja tännab Jummalat.
Sest ükski meist ei ella isseennesele, ja ükski ei surre isseennesele.
Sest kui meie ellame, siis meie ellame Issandale: ja kui meie surreme, siis meie surreme Issandale; sepärrast ehk meie ellame, ehk meie surreme, siis olleme meie Issanda pärralt.
Sest seks on Kristus ka surnud ja üllestousnud, ja jälle ellawaks sanud, et temma ni hästi surnutte kui ellawate ülle piddi Issand ollema.
Agga sinna, mis sa omma wenna peäle kohhut moistad? ehk sinnagi, mis sa omma wenna mikski ei panne? sest meid peab keik Kristusse kohtojärje ette seisatadama.
Sest kirjotud on: Minna ellan, ütleb Issand: Mulle peab igga pölw ennast nikkutama, ja igga keel peab Jummalale tunnistama.
Sepärrast peab nüüd iggaüks meist isseennese eest Jummalale arro andma.
Sepärrast ärge moistkem teps kohhut teise peäle; waid moistke enneminne se peäle kohhut, et ükski omma wennale tülli egga pahhandust ei te.
Ma tean, ja ollen julgese peäleIssanda Jesusse sees, et ühtegiep olleärrakeeldud isseenneses, kui agga, kes middagi arwab ärrakeeldud ollewad, selonse ärrakeeldud.
Agga kui sinno wend roa pärrast kurwaks saab, siis ei käi sinna teps armastusse järrel: ärra sata hukka omma roaga sedda, kelle eest Kristus on surnud.
Sepärrast ärge laske omma head mitte teotada.
Sest Jummala riik ep olle mitte roog egga joma-aeg, waid öigus, ja rahho, ja rööm pühha Waimo sees.
Sest kes neis asjus KRISTUST tenibse onJummala mele pärrast, ja kölwab innimeste melest.
Sepärrast noudkem nüüd sedda takka, mis rahhuks, ja parrandusseks issekeskestarwis tulleb.
Ärra rikku roa pärrast Jummala teggo; keikroad onkül puhtad; agga sel innimesselon sepahha, kes pahhandussega sööb.
Se onhea, et sa lihha ei sö, egga wina ei jo, egga sedda, kuhho wasto sinno wend ennast toukab, ehk pahhandab, ellik nödraks saab.
Ons sinnul usk, siis olgo se sulle ennesele Jummala ees; Önnison se, kes isseennese peäle kohhut ei moista selle asja sees, mis ta tunneb hea ollewad.
Agga kes kaksipiddi mötleb, kui ta sööb, se on hukkamoistetud, sest et se eitulleussust; agga keik, mis ussust eitulle, se on pat.