Eestikeelne Piibel 1997
11Pauluse kui apostli õigusest Oh et te salliksite ometi pisut minu rumalust! Te jusallite mind!
Sest ma olen kiivas teie pärast jumaliku kiivusega, kuna ma
olen teid kihlanud üheleainsale mehele, et teid puhta neitsina
esitada Kristusele.
Ma kardan aga, et nõnda nagu madu pettis Eevat oma
kurikavaluses, nii rikutakse ka teie lihtne ja puhas Kristusest
arusaamise võime.
Sest kui keegi tuleb ja kuulutab mingit teist Jeesust,
keda meie ei ole kuulutanud, või kui te saate teise vaimu, keda
te ei ole saanud, või teise evangeeliumi, mida te ei ole
vastu võtnud, siis te sallite seda küll.
Ma arvan ometi, et mina ei ole milleski kehvem neist
„ülivõrratuist apostleist”.
Kui ma olengi koolitamata kõnekunstis, ei ole ma seda
tunnetuses, mille me oleme teile alati kõiges teatavaks teinud.
Kas ma olen teinud pattu, kui ma ennast alandasin, et teid
ülendataks, ja kuulutasin teile Jumala evangeeliumi päris muidu?
Teisi kogudusi ma riisusin neilt palka võttes, et teenida
teid,
ja kui ma tundsingi teie juures olles puudust, ei olnud
ma kellelegi vaevaks, sest mis mul puudu jäi, seda leevendasid
vennad, kes tulid Makedooniast. Ja ma olen kõigiti püüdnud mitte
olla teile koormaks ning püüan edaspidigi.
Nii tõesti kui Kristuse tõde on minus, ei vaigistata seda
mu kiitlemist Ahhaia maakohtades.
Miks? Kas ma siis teid ei armasta? Küll Jumal teab!
Aga nagu ma praegu ei võta midagi teie käest, nii ma teen
ka edaspidi, et kõrvaldada neil valevendadel mis tahes võimalus
kiidelda ja väita endid olevat niisugused nagu meie.
Sest niisugused inimesed on valeapostlid, petised
töötegijad, kes on moondanud ennast Kristuse apostleiks.
Ja see ei ole ime, sest saatan ise moondab ennast valguse
ingliks.
Seepärast ei ole midagi erilist, kui ka tema teenrid endid
moondavad õiguse teenriteks. Nende eluots tuleb nende tegude
järgi!
Apostli vaevadest ja kannatustest Taas ma ütlen: Ärgu keegi arvaku mind rumala olevat! Ja kui
ometi, siis võtke mind vastu kui rumalat, et ka mina võiksin
pisut kiidelda.
Mida ma nüüd räägin, seda ma ei räägi kui Issandalt
saadut, vaid otsekui rumaluses, olles kindel, et mul on õigus
kiitlemiseks.
Aga et paljud kiitlevad lihaliku loomuse poolest, siis kiitlen
minagi.
Te sallite meeleldi rumalust, olles ise arukad.
Te ju sallite, kui keegi teid orjastab, kui keegi teid
paljaks sööb, kui keegi teid koorib, kui keegi ülbitseb, kui
keegi lööb teid näkku.
Häbi pärast tunnistan, et meie oleme olnud
liiga nõdrad.Mida aga keegi söandab - ma räägin rumaluses -, seda söandan
minagi.
Nemad on heebrea mehed. Mina ka. Nemad on Iisraeli lapsed.
Mina ka. Nemad on Aabrahami sugu. Mina ka.
Nemad on Kristuse teenrid. Ma räägin pööraselt - mina
olen rohkem. Ma olen palju rohkem vaeva näinud, palju rohkem vangis
olnud, saanud palju enam hoope, tihti olnud surmasuus.
Ma olen juutide käest viis korda saanud ühe hoobi vähem kui
nelikümmend,
mind on kolm korda keppidega pekstud, üks kord püütud
kividega surnuks visata, kolm korda olen üle elanud laevahuku, terve
öö ja päeva olen olnud veevoogudes;
tihti olen olnud teekondadel, ohus jõgedel, ohus teeröövlite
käes, ohus oma rahva seas, ohus paganate
seas, ohus linnades, ohus kõrbes, ohus merel, ohus valevendade
käes,
töös ja vaevas, tihti valvamises, näljas ja
janus, tihti paastumises, külmas ja alasti;
peale kõige muu päevast päeva rahva kokkuvool minu juurde,
mure kõigi koguduste pärast.
Kes on nõder, ja mina ei oleks nõder? Keda kiusatakse, ja
mina ei süttiks?
Kui tuleb kiidelda, siis ma kiitlen oma nõtruse üle.
Jumal ja meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa, kes olgu
kiidetud igavesti, teab, et ma ei valeta.
Damaskuses valvas kuningas Aretase ametimees damasklaste
linna, et mind kinni võtta,
ja mind lasti korviga läbi müüriakna alla ning ma pääsesin
tema käest.