Eestikeelne Piibel 1997
45Joosep annab ennast vendadele tunda Siis Joosep ei suutnud enam enese üle valitseda kõigi nende ees,kes ta juures seisid, ja ta hüüdis: „Minge kõik mu juurest ära!” Ja
ükski ei seisnud tema juures, kui Joosep ennast vendadele tunda
andis.
Ja ta puhkes valjusti nutma, nii et Egiptus seda kuulis ja kuulis
vaarao koda.
Ja Joosep ütles oma vendadele: „Mina olen Joosep! Kas mu isa
veel elab?” Aga vennad ei suutnud temale vastata, nõnda hirmunud
olid nad tema palge ees.
Siis ütles Joosep oma vendadele: „Astuge ligemale!” Ja nad
astusid ligemale ning ta ütles: „Mina olen Joosep, teie vend, kelle te
müüsite Egiptusesse.
Aga nüüd ärge kurvastage ja ärgu süttigu teil isekeskis viha, et
müüsite mind siia, sest teie elu säilitamiseks läkitas Jumal mind
eele.
Sest kaks aastat on olnud nüüd nälg maal ja on veel viis aastat,
mil ei ole kündi ega lõikust.
Seepärast Jumal läkitas mind teie eele kindlustama teile
järeltulijaid maa peal ja hoidma teid elus, pääsemiseks paljudele.
Niisiis ei ole teie mind läkitanud siia, vaid Jumal, ja tema on
mind pannud vaaraole isaks ja isandaks kogu ta kojale ning
valitsejaks kogu Egiptusemaale.
Tõtake ja minge mu isa juurde ning öelge temale: Nõnda ütleb su
poeg Joosep: Jumal on mind pannud isandaks kogu Egiptusele. Tule minu
juurde, ära viivita!
Sa võid elada Gooseni maakonnas ja olla mu läheduses, sina ja
su pojad ja su poegade pojad, ja su lambad, kitsed ja veised ja kõik,
mis sul on.
Ma hoolitsen seal sinu eest, kuna veel viis aastat on
näljahäda, et ei jääks vaeseks sina ega su pere ega keegi, kes sul on.
Ja vaata, te näete oma silmaga, samuti näeb mu vend Benjamin
oma silmaga, et ma tõepoolest ise teiega räägin.
Jutustage mu isale kõigest minu aust Egiptuses ja kõigest, mida
olete näinud, ja tõtake ning tooge mu isa siia!”
Siis ta langes oma vennale Benjaminile kaela ja nuttis, ja
Benjamin nuttis tema kaela ümber.
Ja ta andis suud kõigile oma vendadele ning nuttis üheskoos
nendega; ja seejärel ta vennad rääkisid temaga.
Kuuldus kostis ka vaarao kotta, et Joosepi vennad olid tulnud,
ja see oli hea vaarao silmis ja tema sulaste silmis.
Ja vaarao ütles Joosepile: „Ütle oma vendadele: Tehke nõnda:
koormake oma veoloomad ja minge Kaananimaale,
võtke oma isa ja oma pered ning tulge minu juurde, siis ma annan
teile Egiptusemaa parimat ja te saate süüa maa rasva!
Ja sul tuleb anda käsk: Tehke nõnda - võtke endile Egiptusemaalt
vankrid väetite laste ja naiste jaoks ja tooge oma isa ning tulge!
Teie silm ärgu kurvastagu teie asjade pärast, sest parim kogu
Egiptusemaal peab olema teie päralt!”
Ja Iisraeli pojad tegid nõnda ja Joosep andis neile vaarao käsu
peale vankrid, samuti andis ta neile teemoona.
Ta andis neile kõigile peoriided, aga Benjaminile andis ta
kolmsada hõbeseeklit ja viied peoriided.
Samuti läkitas ta oma isale kümme eeslit, kes olid koormatud
Egiptuse parimate kaupadega, ja kümme emaeeslit, kes kandsid vilja,
leiba ja moona ta isale teekonna tarvis.
Siis ta saatis oma vennad minema ja nad läksid. Ja ta ütles
neile: „Teel ärge riielge!”
Ja nad läksid ära Egiptusest ning tulid Kaananimaale oma isa
Jaakobi juurde.
Ja nad jutustasid temale ning ütlesid: „Joosep elab alles, ta on
nimelt kogu Egiptusemaa valitseja!” Aga ta süda jäi külmaks, sest ta
ei uskunud neid.
Siis nad jutustasid temale kõigest, mis Joosep nendega oli
rääkinud. Ja kui ta nägi vankreid, mis Joosep oli läkitanud teda ära
tooma, siis nende isa Jaakobi vaim elustus taas.
Ja Iisrael ütles: „Küllalt! Mu poeg Joosep elab alles! Ma tahan
minna ja teda näha, enne kui suren!”