Eestikeelne Piibel 1997
47Jaakob õnnistab vaaraod Ja Joosep läks ja teatas vaaraole ning ütles: "Mu isa ja vennad ja nende lambad, kitsed ja veised ja kõik, mis neil oli, on tulnud Kaananimaalt, ja vaata, nad on Gooseni maakonnas."Ja ta võttis oma vendade hulgast viis meest ja tõi need vaarao ette.
Ja vaarao küsis tema vendadelt: "Mis teie amet on?" Ja nad vastasid vaaraole: "Su sulased on lambakarjased, niihästi meie ise kui meie isad."
Ja nad ütlesid vaaraole: "Me oleme maale tulnud võõrastena elama, sest su sulaste karjale ei olnud sööta, kuna Kaananimaal on kange nälg. Luba siis nüüd oma sulaseid elada Gooseni maakonnas!"
Ja vaarao rääkis Joosepiga, öeldes: "Sinu isa ja vennad on su juurde tulnud.
Egiptusemaa on su ees lahti, pane oma isa ja vennad elama parimasse maakonda. Elagu nad Gooseni maakonnas, ja kui sa tunned nende hulgast tublisid mehi, siis pane need mu karja ülevaatajaiks!"
Siis Joosep tõi sisse oma isa Jaakobi ja pani seisma vaarao ette; ja Jaakob õnnistas vaaraod.
Ja vaarao küsis Jaakobilt: "Kui palju sul eluaastaid on?"
Ja Jaakob vastas vaaraole: "Aastaid, mis ma võõrana olen elanud, on sada kolmkümmend aastat. Piskud ja kurjad on olnud mu eluaastad ja need ei ulatu mu isade eluaastateni nende võõrsiloleku ajal."
Siis Jaakob õnnistas vaaraod ja läks ära vaarao juurest.
Ja Joosep paigutas oma isa ja vennad elama ja andis neile maaomandi Egiptusemaal kõige paremas maakonnas, Raamsese maakonnas, nagu vaarao oli käskinud.
Ja Joosep hoolitses leivaga oma isa ja vendade ja kogu isa pere eest, vastavalt nende väetite laste suudele.
Joosepi tegevus näljahäda leevendamiseks Aga kogu maal ei olnud leiba, sest näljahäda oli väga kange, ja Egiptusemaa ja Kaananimaa olid näljast nõrkemas.
Ja Joosep kogus kokku kõik Egiptusemaal ja Kaananimaal leiduva raha vilja eest, mida osteti; ja Joosep viis raha vaarao kotta.
Kui raha oli lõppenud Egiptusemaalt ja Kaananimaalt, siis tulid kõik egiptlased Joosepi juurde, öeldes: "Anna meile leiba! Kas peame su silma ees surema, sellepärast et raha on otsas?"
Ja Joosep vastas: "Andke oma loomad ja mina annan teile nende eest, kui raha on otsas."
Ja nad tõid oma loomad Joosepile ja Joosep andis neile leiba hobuste, lamba- ja kitsekarjade, veisekarjade ja eeslite eest; nõnda muretses ta neile sel aastal leiba kõigi nende loomade eest.
Kui see aasta lõppes, siis järgmisel aastal tulid nad tema juurde ja ütlesid temale: "Me ei saa oma isandale salata, et raha on otsas ja loomakarjad on meie isanda käes. Meil ei ole isanda ees muud üle jäänud kui ainult meie ihud ja põllumaa.
Kas peame su silma ees surema, niihästi me ise kui meie põllud? Osta meid ja meie põllud leiva eest, et me oma põldudega saaksime vaaraole orjadeks! Anna meile seemet, et jääksime elama ega sureks ja et põllud ei jääks tühjaks!"
Siis Joosep ostis vaaraole kogu Egiptuse põllumaa, sest egiptlased müüsid igaüks oma põllu, sellepärast et nälg ahistas neid. Nõnda sai maa vaarao omaks.
Ja ta tegi rahva tema orjaks, Egiptuse ühest äärest teiseni.
Ainult preestrite põldusid ta ei ostnud, sest preestritel oli sissetulek vaaraolt ja nemad elatusid sissetulekust, mida vaarao neile andis; seepärast nemad ei müünud oma põldusid.
Ja Joosep ütles rahvale: "Vaata, ma olen nüüd ostnud teid ja teie põllud vaaraole. Näe, siin on teile seemet, külvake see põldudele!
Aga saagist peate andma viiendiku vaaraole, kuna neli osa jäägu teie kätte teile põlluseemneks, samuti toiduks teile ja neile, kes teie peredes on, ja toiduks teie väetitele lastele."
Ja nad vastasid: "Sina oled meid elus hoidnud! Kui leiame armu oma isanda silmis, siis jääme vaaraole orjadeks."
Ja Joosep tegi selle seaduseks Egiptuse põllumaa kohta tänapäevani, et vaaraole saab viiendik; ainult preestrite põllud ei saanud vaarao omaks.
Jaakobi viimne tahe Ja Iisrael jäi elama Egiptusemaale Gooseni maakonda; nad jäid sinna paigale, olid viljakad ja neid sai väga palju.
Ja Jaakob elas Egiptusemaal seitseteist aastat, ja Jaakobi päevi, tema eluaastaid, oli sada nelikümmend seitse aastat.
Kui Iisraeli surmapäev ligines, siis ta kutsus oma poja Joosepi ning ütles temale: "Kui ma nüüd olen su silmis armu leidnud, siis pane oma käsi mu puusa alla ja osuta mulle heldust ja truudust: ära mata mind Egiptusesse,
sest ma tahan magada oma vanemate juures. Vii mind Egiptusest ära ja mata nende hauda!" Ja ta vastas: "Ma teen su sõna järgi!"
Ja tema ütles: "Vannu mulle!" Ja ta vandus temale. Siis Iisrael kummardas voodi peatsi poole.
Eestikeelne Piibel 1968
Jaakob ja tema perekond Egiptuses Ja Joosep läks ja teatas vaaraole ning ütles: "Mu isa ja vennad ja nende pudulojused ja veised ja kõik, mis neil oli, on tulnud Kaananimaalt, ja vaata, nad on Gooseni maakonnas!"Ja ta võttis oma vendade hulgast viis meest ja tõi need vaarao ette.
Ja vaarao küsis tema vendadelt: "Mis teie amet on?" Ja nad vastasid vaaraole: "Su sulased on pudulojuste karjased, niihästi meie ise kui meie isad."
Ja nad ütlesid vaaraole: "Me oleme maale tulnud võõrastena elama, sest su sulaste karjale ei olnud sööta, kuna Kaananimaal on kange nälg. Luba siis nüüd oma sulaseid elada Gooseni maakonnas!"
Ja vaarao rääkis Joosepiga, öeldes: "Sinu isa ja vennad on su juurde tulnud.
Egiptusemaa on su ees lahti, pane oma isa ja vennad elama parimasse maakonda. Elagu nad Gooseni maakonnas, ja kui sa tunned nende hulgast tublisid mehi, siis pane need mu karja ülevaatajaiks."
Siis Joosep tõi sisse oma isa Jaakobi ja pani seisma vaarao ette; ja Jaakob õnnistas vaaraot.
Ja vaarao küsis Jaakobilt: "Kui palju sul eluaastaid on?"
Ja Jaakob vastas vaaraole: "Aastaid, mis ma võõrana olen elanud, on sada kolmkümmend aastat. Piskud ja kurjad on olnud mu eluaastad ja need ei ulatu mu isade eluaastateni nende võõrsiloleku ajal!"
Siis Jaakob õnnistas vaaraot ja läks ära vaarao juurest.
Ja Joosep paigutas oma isa ja vennad elama ja andis neile maaomandi Egiptusemaal kõige paremas maakonnas, Raamsese maakonnas, nagu vaarao oli käskinud.
Ja Joosep hoolitses leivaga oma isa ja vendade ja kogu isa pere eest, vastavalt nende väetite laste suudele.
Joosepi tegevus näljahäda leevendamiseks Aga kogu maal ei olnud leiba, sest näljahäda oli väga kange, ja Egiptusemaa ja Kaananimaa olid näljast nõrkemas.
Ja Joosep kogus kokku kõik Egiptusemaal ja Kaananimaal leiduva raha vilja eest, mida osteti; ja Joosep viis raha vaarao kotta.
Kui raha oli lõppenud Egiptusemaalt ja Kaananimaalt, siis tulid kõik egiptlased Joosepi juurde, öeldes: "Anna meile leiba! Kas peame su silma ees surema, sellepärast et raha on otsas?"
Ja Joosep vastas: "Andke oma lojused ja mina annan teile lojuste eest, kui raha on otsas!"
Ja nad tõid oma lojused Joosepile ja Joosep andis neile leiba hobuste, pudulojuste karjade, veiste karjade ja eeslite eest; nõnda muretses ta neile sel aastal leiba kõigi nende lojuste eest.
Kui see aasta lõppes, siis järgmisel aastal nad tulid tema juurde ja ütlesid temale: "Me ei saa oma isandale salata, et raha on otsas ja lojuste karjad on meie isanda käes. Meil ei ole isanda ees muud üle jäänud kui ainult meie ihud ja põllumaa.
Kas peame su silma ees surema, niihästi me ise kui meie põllud? Osta meid ja meie põllud leiva eest, et me oma põldudega saaksime vaaraole orjadeks. Anna meile seemet, et jääksime elama ega sureks ja et põllud ei jääks tühjaks!"
Siis Joosep ostis vaaraole kogu Egiptuse põllumaa, sest egiptlased müüsid igaüks oma põllu, sellepärast, et nälg ahistas neid. Nõnda sai maa vaarao omaks.
Ja ta tegi rahva temale orjaks, ühest Egiptuse raja äärest teise ääreni.
Ainult preestrite põldusid ta ei ostnud, sest preestritel oli sissetulek vaaraolt ja nemad elatusid sissetulekust, mida vaarao neile andis; seepärast nemad ei müünud oma põldusid.
Ja Joosep ütles rahvale: "Vaata, ma olen nüüd ostnud teid ja teie põllud vaaraole. Näe, siin on teile seemet, külvake see põldudele!
Aga saagist peate andma viiendiku vaaraole, kuna neli osa jäägu teie kätte teile põlluseemneks, samuti toiduseks teile ja neile, kes teie peredes on, ja toiduseks teie väeteile lastele."
Ja nad vastasid: "Sina oled meid elus hoidnud! Kui leiame armu oma isanda silmis, siis jääme vaaraole orjadeks!"
Ja Joosep tegi selle seaduseks Egiptuse põllumaa kohta tänapäevani, et vaaraole saab viiendik; ainult preestrite põllud ei saanud vaarao omaks.
Jaakobi viimne tahe Ja Iisrael jäi elama Egiptusemaale Gooseni maakonda; nad jäid sinna paigale, olid viljakad ja neid sai väga palju.
Ja Jaakob elas Egiptusemaal seitseteist aastat, ja Jaakobi päevi, tema eluaastaid, oli sada nelikümmend seitse aastat.
Kui Iisraeli surma päev ligines, siis ta kutsus oma poja Joosepi ning ütles temale: "Kui ma nüüd olen su silmis armu leidnud, siis pane oma käsi mu puusa alla ja osuta mulle heldust ja truudust: ära mata mind Egiptusesse,
sest ma tahan magada oma vanemate juures. Vii mind Egiptusest ära ja mata nende hauda!" Ja ta vastas: "Ma teen su sõna järgi!"
Ja tema ütles: "Vannu mulle!" Ja ta vandus temale. Siis Iisrael kummardas voodi peatsi poole.
Eestikeelne Piibel 1739
Israel saab asset Egiptusses: seäl on alles suur nälg. Ja Josep tulli ja andis Waraule teäta ja ütles: Mo issa ja mo wennad ja nende puddolojuksed ja nende weiksed ja keik mis neil on, on tulnud Kanaani maalt, ja wata nemmadon joKoseni maal.Ja ta wöttis monningad ommaist wendadest, wiis meest, ja panni neid seisma Warao ette.
Ja Warao ütles temma wendade wasto: Mis on teie ammet? ja nemmad ütlesid Warao wasto: So sullased on karjatsed ni hästi meie kui meie wannemad.
Ja nemmad ütlesid Warao wasto: Meie olleme tulnud kui woörad ellamaseiemale, sestseälei olle weiste sömaaega karjale, mis so sullaste pärralt on: sest kange nälgonKanaani maal; ja nüüd pallume, lasse ommad sullased Koseni maal ellada.
Ja Warao räkis Josepi wasto ja ütles: Sinno issa ja so wennad on sinno jure tulnud.
Egiptusse-ma se on sinno ees, sada omma issa ja ommad wennad keigeparrema Ma kohta ellama, ellago nemmad Koseni maal; ja kui sa tead, et nende seas wahwad mehhed on, siis panne neid loduste üllewatajaks, mis mo pärralton.
Ja Josep wiis omma issa Jakobi sisse ja panni tedda seisma Warao ette, ja Jakob önnistas Warao.
Ja Warao ütles Jakobi wasto: Mitto on so ello aasta päwa?
Ja Jakob ütles Warao wasto: Needelloaasta päwad, mis ma kui woöras ollen ellanud, on sadda ja kolmkümmend aastat, pissut ja kurjad on mo ello aasta päwad olnud , ja ei sa mitte mo wannematte ello aastade päwade wasto neil päiwil, kui nemmad kui woörad ellasid.
Ja Jakob önnistas Warao ja läks Warao jurest ärra.
Ja Josep satis omma issale ja omma wendadele asset, ja andis neile pärrandust Egiptusse-maal keige parrema Ma kohtas Ramsesse maal, nenda kui Warao olli käsknud.
Ja Josep toitis omma issa ja ommad wennad ja keik omma issa perre leiwaga sedda möda, kuineilwäetimad lapsedollid sömas.
Ja keige seäl maal ei olnud leiba, sest nälg olli wägga kange, ja Egiptusse-ma ja Kanaani-ma nörkes ärra nälja pärrast.
Ja Josep koggus keik se rahha kokko, mis Egiptusse-maalt ja Kanaani maalt leiti, se wilja eest, mis nemmad ostsid, ja Josep wiis se rahha Warao kotta.
Ja rahha löppes ärra Egiptusse maalt ja Kanaani maalt ja keik Egiptusse-rahwas tullid Josepi jure ja ütlesid: Anna meile leiba, ja mikspärrast peame so ette surrema? sest rahha on otsas.
Ja Josep ütles: Andke om̃ad lodussed ja ma annan teile teie loduste eest, kui rahha otsas on.
Ja nemmad töid ommad lodussed Josepi jure, ja Josep andis neile leiba hooste eest ja puddolojuste suggu eest ja weiste eest ja eeslide eest, ja piddas neid ülles leiwaga keige loduste eest sel aastal.
Kui se aasta sai löppend siis tullid nemmad temma jure teisel aastal ja ütlesid temmale: Meie ei woi omma issandale ärrasallata, et, pärrast sedda kui rahha on löpnud ja lojuste warrandus meie issanda kättesanud, ei olle meie issanda ette muud middagi üllejänud kui meie kehha ja meie maad.
Mikspärrast peame so silma ette ärrasurrema, ni hästi meie kui meie maad? osta meid ja meie maad leiwa eest, et meie omma madega Waraopärrissullasiks same, ja anna semet, et meie ellusse jäme ja mitte ärra ei surre, egga se Ma tühjaks ei jä.
Ja Josep ostis keik Egiptusse maad Waraule, sest Egiptusse-rahwas müsid iggaüks omma wälja, sest nälg olli woimust wötnud nende peäle; ja se Ma sai Warao pärralt.
Ja se rahwas, sedda wiis ta ärra liñnade sisse ühhest Egiptusse-ma raia otsast teise otsa.
Agga preestride maad ei ostnud ta mitte, sest preestridel olli ossa Warao käest, ja nemmad söid omma ossa, mis Warao neile olli annud: sepärrast ei münud nemmad ende maid mitte ärra.
Ja Josep ütles rahwa wasto: Wata ma ollen tännapääw teid ja teie maad ostnud Waraule, wata siin on teile semet, ja külwage maad.
Ja sest, mis sest tulleb, peate teie wiet Waraule andma, ja nelli ossa peab teie kätte jäma pöllo seemneks ja teie leiwaks ja neile kes teie perrete seeson, ja teie wäetimille lastele leiwaks.
Ja nemmad ütlesid: Sinna olled meid ellus piddanud: lasse meid armo leida omma issanda melest, siis tahhame Waraopärris-sullasiks jäda.
Ja Josep panni sedda seätud wisiks tännapäwani Egiptusse made peäle,etWaraulepiddiwies ossasama: agga ükspäinis preestride Ma ei sanud mitte Warao kätte.
Ja Israel ellas Egiptusse maal Koseni maal, ja nem̃ad assusid senna, ja teggid suggu ja neid sai wägga paljo.
Ja Jakob ellas Egiptusse maal seitseteistkümmend aastat, ja Jakobi päwad, temma ello aastad ollid sadda nellikümmend ja seitse aastat.
Ja Israeli päwad said liggi, et ta piddi surrema, ja ta kutsus omma poia Josepi ja ütles temmale: Kui ma nüüd ollen armo leidnud so melest, siis panne omma kät mo pusa alla, ja näida heldust ja truust ülles mo wasto, ärra matta mind pallun ma, mitte mahha Egiptusse.
Sest ma tahhan omma wannematte jures maggada, ja sa pead mind Egiptussest ärrawima ja mind nende hauda matma; siis ütles temma: Kül minna teen so sanna järrele.
Ja ta ütles: Wañnu mulle; ja ta wandus temmale; ja Israel kummardas wodi Pea pole.