Eestikeelne Piibel 1997
45Joosep annab ennast vendadele tunda Siis Joosep ei suutnud enam enese üle valitseda kõigi nende ees, kes ta juures seisid, ja ta hüüdis: "Minge kõik mu juurest ära!" Ja ükski ei seisnud tema juures, kui Joosep ennast vendadele tunda andis.Ja ta puhkes valjusti nutma, nii et Egiptus seda kuulis ja kuulis vaarao koda.
Ja Joosep ütles oma vendadele: "Mina olen Joosep! Kas mu isa veel elab?" Aga vennad ei suutnud temale vastata, nõnda hirmunud olid nad tema palge ees.
Siis ütles Joosep oma vendadele: "Astuge ligemale!" Ja nad astusid ligemale ning ta ütles: "Mina olen Joosep, teie vend, kelle te müüsite Egiptusesse.
Aga nüüd ärge kurvastage ja ärgu süttigu teil isekeskis viha, et müüsite mind siia, sest teie elu säilitamiseks läkitas Jumal mind eele.
Sest kaks aastat on olnud nüüd nälg maal ja on veel viis aastat, mil ei ole kündi ega lõikust.
Seepärast Jumal läkitas mind teie eele kindlustama teile järeltulijaid maa peal ja hoidma teid elus, pääsemiseks paljudele.
Niisiis ei ole teie mind läkitanud siia, vaid Jumal, ja tema on mind pannud vaaraole isaks ja isandaks kogu ta kojale ning valitsejaks kogu Egiptusemaale.
Tõtake ja minge mu isa juurde ning öelge temale: Nõnda ütleb su poeg Joosep: Jumal on mind pannud isandaks kogu Egiptusele. Tule minu juurde, ära viivita!
Sa võid elada Gooseni maakonnas ja olla mu läheduses, sina ja su pojad ja su poegade pojad, ja su lambad, kitsed ja veised ja kõik, mis sul on.
Ma hoolitsen seal sinu eest, kuna veel viis aastat on näljahäda, et ei jääks vaeseks sina ega su pere ega keegi, kes sul on.
Ja vaata, te näete oma silmaga, samuti näeb mu vend Benjamin oma silmaga, et ma tõepoolest ise teiega räägin.
Jutustage mu isale kõigest minu aust Egiptuses ja kõigest, mida olete näinud, ja tõtake ning tooge mu isa siia!"
Siis ta langes oma vennale Benjaminile kaela ja nuttis, ja Benjamin nuttis tema kaela ümber.
Ja ta andis suud kõigile oma vendadele ning nuttis üheskoos nendega; ja seejärel ta vennad rääkisid temaga.
Kuuldus kostis ka vaarao kotta, et Joosepi vennad olid tulnud, ja see oli hea vaarao silmis ja tema sulaste silmis.
Ja vaarao ütles Joosepile: "Ütle oma vendadele: Tehke nõnda: koormake oma veoloomad ja minge Kaananimaale,
võtke oma isa ja oma pered ning tulge minu juurde, siis ma annan teile Egiptusemaa parimat ja te saate süüa maa rasva!
Ja sul tuleb anda käsk: Tehke nõnda - võtke endile Egiptusemaalt vankrid väetite laste ja naiste jaoks ja tooge oma isa ning tulge!
Teie silm ärgu kurvastagu teie asjade pärast, sest parim kogu Egiptusemaal peab olema teie päralt!"
Ja Iisraeli pojad tegid nõnda ja Joosep andis neile vaarao käsu peale vankrid, samuti andis ta neile teemoona.
Ta andis neile kõigile peoriided, aga Benjaminile andis ta kolmsada hõbeseeklit ja viied peoriided.
Samuti läkitas ta oma isale kümme eeslit, kes olid koormatud Egiptuse parimate kaupadega, ja kümme emaeeslit, kes kandsid vilja, leiba ja moona ta isale teekonna tarvis.
Siis ta saatis oma vennad minema ja nad läksid. Ja ta ütles neile: "Teel ärge riielge!"
Ja nad läksid ära Egiptusest ning tulid Kaananimaale oma isa Jaakobi juurde.
Ja nad jutustasid temale ning ütlesid: "Joosep elab alles, ta on nimelt kogu Egiptusemaa valitseja!" Aga ta süda jäi külmaks, sest ta ei uskunud neid.
Siis nad jutustasid temale kõigest, mis Joosep nendega oli rääkinud. Ja kui ta nägi vankreid, mis Joosep oli läkitanud teda ära tooma, siis nende isa Jaakobi vaim elustus taas.
Ja Iisrael ütles: "Küllalt! Mu poeg Joosep elab alles! Ma tahan minna ja teda näha, enne kui suren!"
Eestikeelne Piibel 1968
Joosep annab ennast vendadele tunda Siis Joosep ei suutnud enam enese üle valitseda kõigi nende ees, kes ta juures seisid, ja ta hüüdis: "Minge kõik mu juurest ära!" Ja ükski ei seisnud tema juures, kui Joosep ennast vendadele tunda andis.Ja ta puhkes valjusti nutma, nõnda et egiptlased seda kuulsid ja vaarao kojas saadi sellest teada.
Ja Joosep ütles oma vendadele: "Mina olen Joosep! Kas mu isa alles elab?" Aga vennad ei suutnud temale vastata, nõnda hirmunud olid nad tema palge ees!
Siis ütles Joosep oma vendadele: "Astuge ligemale!" Ja nad astusid ligemale ning ta ütles: "Mina olen Joosep teie vend, kelle te müüsite Egiptusesse.
Aga nüüd ärge kurvastage ja ärgu süttigu teil isekeskis viha, et müüsite mind siia, sest elu säilitamiseks läkitas Jumal mind teie eele.
Sest kaks aastat on olnud nüüd nälg maal ja on veel viis aastat, mil ei ole kündi ega lõikust.
Seepärast Jumal läkitas mind teie eele kindlustama teile järeltulijaid maa peal ja hoidma teid elus, pääsemiseks paljudele.
Nüüd aga ei ole teie mind läkitanud siia, vaid Jumal, ja tema on mind pannud vaaraole isaks ja kogu ta kojale isandaks ning valitsejaks kogu Egiptusemaale.
Tõtake ja minge mu isa juurde ning öelge temale: nõnda ütleb su poeg Joosep: Jumal on mind pannud isandaks kogu Egiptusele. Tule minu juurde, ära viivita!
Sa võid elada Gooseni maakonnas ja olla mu läheduses, sina ja pojad ja su poegade pojad, ja su pudulojused ja su veised ja kõik, mis sul on.
Ma tahan seal hoolitseda sinu eest, sest veel viis aastat on näljahäda, et ei jääks vaeseks sina ega su pere ega kõik, kes sul on.
Ja vaata, te näete oma silmaga, samuti näeb mu vend Benjamin oma silmaga, et ma tõepoolest ise teiega räägin!
Jutustage mu isale kõigest minu aust Egiptuses ja kõigest, mida olete näinud, ja tõtake ning tooge mu isa siia!"
Siis ta langes oma vennale Benjaminile ümber kaela ja nuttis, ja Benjamin nuttis tema kaela ümber.
Ja ta andis suud kõigile oma vendadele ning nuttis üheskoos nendega; ja seejärel ta vennad rääkisid temaga.
Kuuldus kostis ka vaarao kotta, et Joosepi vennad olid tulnud, ja see oli hea vaarao silmis ja tema sulaste silmis.
Ja vaarao ütles Joosepile: "Ütle oma vendadele: tehke nõnda: koormake oma veoloomad ja minge Kaananimaale,
võtke oma isa ja oma pered ning tulge minu juure, siis ma annan teile Egiptusemaa parimat ja te saate süüa maa rasva!
Ja sul tuleb anda käsk: tehke nõnda: võtke endile Egiptusemaalt vankrid väetite laste ja naiste jaoks ja tooge oma isa ning tulge.
Teie silm ärgu kurvastagu teie asjade pärast, sest parim kogu Egiptusemaal peab olema teie päralt!"
Ja Iisraeli pojad tegid nõnda ja Joosep andis neile vaarao käsu peale vankrid, samuti andis ta neile teemoona.
Ta andis neile kõigile peoriided, aga Benjaminile andis ta kolmsada hõbeseeklit ja viied peoriided.
Samuti läkitas ta oma isale kümme eeslit, kes olid koormatud Egiptuse parimate kaupadega, ja kümme emaeeslit, kes kandsid vilja, leiba ja moona ta isale teekonna tarvis.
Siis ta saatis oma vennad minema ja nad läksid. Ja ta ütles neile: "Teel ärge riielge!"
Ja nad läksid ära Egiptusest ning tulid Kaananimaale oma isa Jaakobi juurde.
Ja nad jutustasid temale ning ütlesid: "Joosep elab alles, ta on nimelt kogu Egiptusemaa valitseja!" Aga ta süda jäi külmaks, sest ta ei uskunud neid.
Siis nad jutustasid temale kõigest, mis Joosep nendega oli rääkinud. Ja kui ta nägi vankreid, mis Joosep oli läkitanud teda ära tooma, siis nende isa Jaakobi vaim elustus taas.
Ja Iisrael ütles: "Küllalt! Mu poeg Joosep elab alles! Ma tahan minna ja teda näha, enne kui suren!"
Eestikeelne Piibel 1739
Josep tunnistab omma wendadele, et ta nende wend on. Ja Josep ei woinud ennastennampiddada keikide nende ees, kes temma jures seisid, ja hüdis: Saatke iggameest mo juurest wälja; ja ükski ei seisnud temma jures, kui Josep ennast omma wendadele teäta andis.Ja ta teggi heält omma nuttoga, ja Egiptusse rahwas kuulsidseddaja Warao perre kuliska.
Ja Josep ütles omma wendade wasto: Minna ollen Josep; kas mo issa alles ellab? ja ta wennad ei woinud temmale mitte wastada, sest nemmad tundsid wägga suurt hirmo temma silma ees.
Ja Josep ütles omma wendade wasto: Et astuge minno liggi; ja nemmad astusid liggi; ja ta ütles: Minna ollen Josep, teie wend, kedda teie ollete Egiptussesse ärramünud.
Ja nüüd ärgo sago teie meel haigeks ja ärgo süttigo teiewihhapöllema issekeskes, et teie mind ollete seie ärramünud: sest ello-üllespiddamisse pärrast on Jummal mind teie eleseieläkkitanud.
Sest nende kahhe aasta sees on nälgjo olnudsiin maal, ja wiis aastat on weel, et ei olle kündi egga leikust.
Agga Jummal on mind teie ele läkkitanud, et ta teile suggu üllejättaks Ma peäle ja teid ellus peaks sureks ärrapeäsemisseks.
Ja nüüd teie ei olle mind seie läkkitanud, waid Jummal, ja temma on mind pannud Waraule issaks ja keige temma perrele issandaks ja wallitsejaks keige Egiptusse-ma ülle.
Joudke ja minge ülles mo issa jure ja üttelge ta wasto: Nenda ütleb so poeg Josep: Jummal on mind issandaks pannud keige Egiptusse ülle, tulle mo jure alla, ärra jä seisma;
Ja sa pead Koseni maal ellama, ja mo jures liggi ollema, sinna ja sinno poiad ja so poegade poiad ja so puddolojuksed ja so weiksed ja keik mis sul on.
Ja ma tahhan sind seälsammas toita, sest se nälg on weel wiis aastat; et sa kehwaks ei lähhä, sinna ja so perre ja keik mis sul on.
Ja wata teie silmad näwad ja mo wenna Penjamini silmad, et mo su teie wasto rägib.
Ja andke mo issale teäda keik minno au Egiptusse-maal ja keik mis teie ollete näinud, ja joudke ja toge mo issa seie alla.
Ja ta hakkas omma wenna Penjamini ümber kaele ja nuttis, ja Penjamin nuttis temma kaela ümber.
Ja ta andis keikile omma wendadele suud ja nuttis nendega; ja pärrast sedda rääksid temma wennad temmaga.
Ja se könne kuuldi Warao koias ja ööldi: Josepi wennad on tulnud; ja se olli hea Warao melest ja temma sullaste melest.
Ja Warao ütles Josepi wasto: ütle omma wendade wasto: tehke sedda, pange koorma omma lojuste peäle ja minge, et teie sate Kanaani male.
Ja wötke omma issa ja ommad pered, ja tulge mo jure, siis tahhan ma teile sedda keigeparremat anda Egiptusse-maal, ja söge keigeparremast Ma wiljast.
Ja sul on käsk käöölda: sedda tehke: wötke ennestele Egiptusse-maalt wankrid omma wäetima lastele ja omma naestele, ja toge omma issa ärra ja tulgeseie.
Ja teie silm ärgo andko mitte armo teie maia-riistadele, sest se mis keigeparrem keige Egiptusse maalpeabteie pärraltollema.
Ja Israeli poiad teggid nenda, ja Josep andis neile wankrid Warao sanna peäle, ja andis neile tee-roga te peäle.
Neile keikile andis ta iggaühhele üllikonna ridid, ja Penjaminile andis temma kolm sadda höbbe-sekli, ja wiis üllikonda ridid.
Ja omma issale läkkitas ta nenda sammoti kümme eeslit, mis kandsid keige parremat Egiptusse-mawarra, ja kümme emma-eeslit, mis kandsid wilja ja leiba ja roga tee peäle temma issale.
Ja ta satis ommad wennad minnema, ja nemmad läksid ärra, ja ta üles nende wasto: Ärge wihhastage mitte tee peäl.
Ja nemmad läksid Egiptussest ülles ja tullid Kanaani male omma issa Jakobi jure,
Ja andsid temmale teäta ja ütlesid: Josep ellab ja temma on ka wallitseja keige Egiptusse-ma ülle; ja temma südda kohmetas, sest ta ei usknud neid mitte.
Ja nemmad rääksid temmale ülles keik Josepi könned, mis ta nende wasto olli räkinud; jakuita näggi need wankrid, mis Josep olli läkkitanud tedda ärratoma: siis hakkas nende issa Jakobi waimjälleellama.
Ja Israel ütles: Kül sest on; mo poeg Josep ellab alles: ma tahhan miñna ja tedda nähha, enne kui ma surren.