Eestikeelne Piibel 1997
49Jaakob ennustab tulevikku oma poegadele Ja Jaakob kutsus oma pojad enese juurde ning ütles: "Tulge kokku, siis ma kuulutan teile, mis teiega sünnib tulevasil päevil!Kogunege ja kuulge, Jaakobi pojad, võtke kuulda Iisraeli, oma isa!
Ruuben, sina oled mu esmasündinu, mu rammu ja sigitusjõu esikpoeg, väljapaistev väärikuselt ja väljapaistev võimult.
Veena oled sa vooganud - esikohale sa ei jää, sest sa tõusid oma isa sängi! Sel korral sa rüvetasid selle, sina, kes tõusid mu voodile.
Vennaksed Siimeon ja Leevi, nende noad on vägivalla riistad.
Nende nõusse ei astu mu hing, nende seltsiga ei liitu mu süda. Sest oma vihas nad tapsid mehi ja meelevallatuses halvasid härgi.
Olgu neetud nende kange viha ja nende metsik raev! Ma jaotan nad Jaakobis ja hajutan Iisraelis!
Juuda, sind ülistavad su vennad. Sinu käsi on su vaenlaste turjal, sind kummardavad su isa pojad.
Juuda on lõvikutsikas - saagi kallalt, mu poeg, oled tõusnud. Ta on heitnud maha, ta lebab nagu lõvi, nagu metsik lõvi - kes julgeks teda äratada?
Ei lahku valitsuskepp Juudast ega sau tema jalgelt, kuni tuleb Juuda poeg Siilo, ja teda võtavad rahvad kuulda.
Ta seob oma eesli viinapuu külge, hea viinapuu külge oma eeslivarsa; ta peseb oma kuube veiniga ja oma vammust viinamarjade verega.
Ta silmad on veinist hämused ja hambad piimast valged.
Sebulon elab mererannal, ta saab laevade rannikuks ja tema selg on pööratud Siidoni poole.
Issaskar on kondine eesel, kes lebab sadulakorvide vahel.
Kui ta nägi head hingamispaika ja meeldivat maad, ta langetas oma turja koormat kandma ja sai tööorjaks.
Daan mõistab kohut oma rahvale, üks Iisraeli suguharu on temagi.
Daan on madu teel, rästik raja peal, kes salvab hobuse kandu, nõnda et ratsanik kukub selili.
Ma ootan päästet sinult, Issand!
Gaad - röövjõugud ründavad teda, aga ta ise ründab neid, olles neil kannul.
Aaserilt tuleb rammus roog ja temal on anda kuninglikke maiuspalu.
Naftali on nobe emahirv, kes toob kuuldavale ilusaid sõnu.
Joosep on viljapuu poeg, viljapuu poeg allikal, oksad ulatuvad üle müüri.
Ammukütid ahistavad teda, ründavad ja rõhuvad teda,
aga tema amb jääb kindlaks ja ta käsivarred on nõtked Jaakobi Vägeva abiga, Karjase, Iisraeli Kalju nime abiga,
su isa Jumala abiga, kes sind aidaku, Kõigeväelise abiga, kes sind õnnistagu õnnistustega ülalt taevast, õnnistustega all asuvast põhjaveest, õnnistustega emarindadest ja üskadest!
Su isa õnnistused ületavad igaveste mägede õnnistused, ürgsete küngaste ihaldusväärsed annid. Need tulgu Joosepi pea peale, oma vendade vürsti pealaele!
Benjamin on kiskjalik hunt. Hommikul ta sööb saaki ja õhtul jaotab röövitut."
Jaakobi surm ja matus Need kõik olid Iisraeli suguharud, neid oli kaksteist, ja see oli, mis nende isa neile rääkis, kui ta neid õnnistas: ta õnnistas igaüht temale kohase õnnistusega.
Ja ta käskis neid ning ütles neile: "Mind koristatakse mu rahva juurde. Matke mind mu isade juurde koopasse, mis on hett Efroni väljal,
sellesse koopasse, mis on Makpela väljal Mamre kohal Kaananimaal, mille Aabraham ostis koos väljaga hett Efronilt pärushauaks.
Sinna on maetud Aabraham ja tema naine Saara, sinna on maetud Iisak ja tema naine Rebeka, ja sinna ma olen matnud Lea.
Väli ja seal olev koobas on hettidelt ostetud."
Kui Jaakob oli oma poegadele käsu andnud, siis ta sirutas voodis oma jalad välja ja heitis hinge; ja ta koristati oma rahva juurde.
Eestikeelne Piibel 1968
Jaakob ennustab tulevikku oma poegadele Ja Jaakob kutsus oma pojad enese juurde ning ütles: "Tulge kokku, siis ma kuulutan teile, mis teiega sünnib tulevasil päevil!Kogunege ja kuulge, Jaakobi pojad, võtke kuulda Iisraeli, oma isa!
Ruuben, sina oled mu esmasündinu, mu rammu ja sigitusjõu esikpoeg, väljapaistev väärikuselt ja väljapaistev võimult!
Veena oled vooganud - esikohale sa ei jää, sest sa tõusid oma isa sängi! Sel korral sa rüvetasid mu voodi, kuhu sa olid tõusnud!
Siimeon ja Leevi, vennaksed, nende ümberlõikamisnoad on vägivalla riistad!
Nende nõusse ei astu mu hing, nende seltsiga ei liitu mu süda! Sest oma vihas nad tapsid mehi ja meelevallatuses halvasid härgi!
Olgu neetud nende kange viha ja nende range raev! Ma jaotan nad Jaakobis ja hajutan Iisraelis!
Juuda, sind ülistavad su vennad! Sinu käsi on su vaenlaste turjal, sind kummardavad su isa pojad!
Juuda on lõukoera kutsikas - saagi kallalt, mu poeg, oled tõusnud! Ta on heitnud maha, ta lebab nagu kunagi lõukoer või lõvi - kes julgeks teda äratada?
Ei lahku valitsuskepp Juudast ega korraldamissau tema jalgade vahelt, kuni tuleb tema valitseja, keda rahvad võtavad kuulda!
Ta seob oma eesli viinapuu külge, hea viinapuu külge oma eeslivarsa; ta peseb oma kuube viinaga ja oma vammust viinamarjade verega!
Ta silmad on viinast hämused ja hambad piimast valged!
Sebulon elab mererannas, laevade rannikul, ja tema selg on pööratud Siidoni poole!
Issaskar on kondine eesel, kes lebab sadulakorvide vahel!
Kui ta nägi head hingamispaika ja meeldivat maad, ta langetas oma turja koormat kandma ja sai tööorjaks!
Daan mõistab kohut oma rahvale, üks Iisraeli suguharu on temagi!
Daan on madu teel, rästik raja peal, kes salvab hobuse kandu, nõnda et ratsanik kukub selili!
Ma ootan päästet sinult, Jehoova!
Gaad - röövjõugud ründavad teda, aga ta ise ründab neid, olles neil kannul!
Aaserilt tuleb rammus roog ja temal on anda kuninglikke maiuspalu!
Naftali on nobe emahirv, kes kannab haralisi sarvi!
Joosep on noor viljapuu, noor viljapuu allika ääres, mille oksad ulatuvad üle müüri!
Ammukütid vaenavad teda, peavad ta peale ajujahti,
aga tema amb jääb painduvaks ja ta käsivarred on nõtked Jaakobi Vägeva abiga, Karjase, Iisraeli Kalju nime abiga,
su isa Jumala abiga, kes sind aidaku, Kõigeväelise abiga, kes sind õnnistagu õnnistustega ülalt taevast, õnnistustega all asuvast põhjaveest, õnnistustega emarindadest ja üskadest!
Su isa õnnistused ületavad igaveste mägede õnnistused, ürgsete küngaste ihaldusväärsed annid! Need tulgu Joosepi pea peale, oma vendade vürsti pealaele!
Benjamin on kiskjalik hunt! Hommikul ta sööb saaki ja õhtul jaotab röövitut!"
Jaakobi surm ja matus Need kõik olid Iisraeli suguharud, neid oli kaksteist, ja see oli, mis nende isa neile rääkis, kui ta neid õnnistas: ta õnnistas igaüht temale kohase õnnistusega.
Ja ta käskis neid ning ütles neile: "Mind koristatakse mu rahva juurde. Matke mind mu isade juurde koopasse, mis on hetiit Efroni väljal,
sellesse koopasse, mis on Makpela väljal Mamre kohal Kaananimaal, mille Aabraham ostis koos väljaga hetiit Efronilt pärandhauaks.
Sinna on maetud Aabraham ja tema naine Saara, sinna on maetud Iisak ja tema naine Rebeka, ja sinna ma olen matnud Lea.
Väli ja seal olev koobas on hetiitidelt ostetud!"
Kui Jaakob oli oma poegadele käsu andnud, siis ta sirutas voodis oma jalad välja ja heitis hinge; ja ta koristati oma rahva juurde.
Eestikeelne Piibel 1739
Israel kulutab enne tullewad asjad: Surreb ärra. Ja Jakob kutsus ommad poiad ja ütles: Tulge kokko siis tahhan ma teile teäta anda, mis teile wiimsil päiwil peab sündima.Kogguge ja kuulge Jakobi poiad ja kuulge omma issa Israelit.
Ruben, sinna olled mo essimenne poeg, mo rammo ja minno essimenne joud, se keige üllem körgusses ja se keigeüllem tuggewusses.
Ohmisnobbeolled sinnakui wessiolnud! Sa ei pea mitte keigeüllemaks jäma, sest sa olled omma issa sängi peäle üllesläinud , siis olled saseddaärrateotanud; ta on mo wodi peäle üllesläinud!
Simeon ja Lewi on wennaksed, nende noupiddamissed on wäewalla riistad.
Ärgo tulgo mitte minno hing nende sallaja-nousse , ärgo sago mo au mitte nende seltsiga ühte: sest omma wihha sees on nemmad mehhi ärratapnud, ja omma mele pärrast on nem̃ad härge öndla-soned katkiraiunud.
Ärranetud olgo nende wihha , et ta tuggew on, ja nende hirmus wihha, et ta kange on! ma tahhan neid ärrajaggada Jakobi sekka ja neid laiale pillada Israeli sekka.
Juda sinnaolled se, sind peawad so wennad kiitma; sinno kässi peab ollema so waenlaste kukla peäl: sinno ette peawad so issa poiad kummardama.
Juda on loukoera kutsikas: sa olled sagist ülles tulnud, mo poeg, ta heidab röötsakulle mahha ja seisab maas kui loukoer ja kui hirmus loukoer, kes woib tedda üllesaiada?
Ei pea wallitsusse-kep Judast mitte ärralahkuma egga kässo-andja tem̃a jalge wahhelt, senni kui SILOse Rahho-saatjasaab tulnud, ja selle sanna wötwad rahwas kuulda.
Temma seub omma nore eesli wina-pu külge ja om̃a emma-eesli warsa keigeparrema wina-pu külge: ta pesseb omma kue winaga, ja om̃a katte wina-marjade werrega.
Tem̃a silmad on puñakamad kui wiin, ja hambad walgemad kui piim.
Sebulon se peab ellama merre raña äres, ja sesammaellablaewade saddama jures, ja temma raia on Sidoni körwas.
Isaskar on üks kange luga esel, kes maas seisab latris.
Ja ta näggi hingamisse, et se hea, ja se Ma, et ta armas olli, ja ta heitis omma Olla koorma kandma, ja sai makso alla.
Tan moistab kohhut omma rahwale, nenda kui üks teine Israeli suggu-arrudest.
Tan on maddo tee peäl, sarwelinne maddo teeraa peäl, mis hobbose kañnad hammustab, et se, kes ta selgas istub, selliti mahha kukkub.
Jehowa, ma otan sinno önnistust.
Kad, selle peäle tulleb hulgalistesöa-hulk, ja temma tulleb hulgalistenendetaggumisse seltsi peäle.
Aseril; temmal on hea wäggew leib, ja kül temma annab kunninga maiussed wälja.
Nawtali, se on üks lahtilastud emmane hirw, ta annab mönnusad sannad.
Josep on wilja-kandja oks, üks wilja-kandja oks hallika äres; iggaüks neist oksadest käib ülle müri.
Ja küttid tewad temmale kibbedat ja lassewad ammoga ja wihkawad tedda.
Agga temma ammo jääb tuggewaks ja temma käewarred on wahwaks sanud se wäggewa JakobiJummalakäest: seält on karjane,kesIsraeli kiwwi.
Sinno issa Jummalast, kes sind aitab, ja sest keigewäggewamast, kes sind önnistab, mitme önnistamissega taewast üllewelt, mitme önnistamissega süggawussest, mis al maas on, mitme önnistussega nissade ja lapse-koddade polest.
Sinno issa önnistamissed on wäggewamad kui minno wannematte önnistamissed,need käiwadhimmoga iggaweste mäe-kinkude järrel: need peawad sama Josepi Pea peäle ja selle pea-lae peäle, kes ta wendade seast ärralahhutud.
Penjamin, se murrabkuihunt, hom̃iko sööb ta sedda kistud ja öhto jaggab ta saki.
Keik need Israeli suggu-arrud neid on kaksteistkümmend, ja se on mis nende issa neile räkis, kui ta neid önnistas: ta önnistas neid iggaühhe temma önnistamist möda.
Ja ta andis neile käsko ja ütles nende wasto: Mind korristakse omma rahwa jure, matke mind mahha mo wannematte jure, senna kopa, mis Ewroni Hetti-mehhe wäljalon,
Senna kopa, mis Makpela wäljal on, mis Mamre kohhal Kanaani maal, mis Abraam ostnud wäljaga hopis Ewroni Hetti-mehhe käest pärris-hauaks.
Siñna on nemmad matnud Abraami ja ta naese Sara , senna on nemmad matnud Isaaki ¤ ja temma naese Rebekka, ja siñna ollen ma Lea matnud.
Se wälli ja se kobas, mis seäl on, on ostetud Hetti laste käest.
Kui Jakob sai omma poegadele käsko annud, siis panni ta ommad jallad kokko wodisse, ja heitis hinge, ja tedda korristati omma rahwa jure.