Eestikeelne Piibel 1739
12Mis meie kohhus on Jummala, isseenneste, liggimesse ja ka waenlaste wasto.(Epistel essimessel pühhapäwal pärrast kolme Kunninga Pühha.(Epistel teisel pühhapäwal pärrast kolme Kunninga Pühha.(Epistel Maria Katsmaminnemisse ehk heina Maria päwal.(Epistel kolmandamal pühhapäwal pärrast kolme Kunninga Pühha. Sepärrast maenitsen minna teid, wennad, Jummala sure süddamelikko hallastusse läbbi, et teie annate om̃ad ihhud ellawaks, pühhaks ja Jum̃ala melepärralisseks ohwriks,se olgoteie moistlik Jummala-tenistus.Ja ärge wotke mitte sesinnatse ma-ilma sarnatsed olla; waid muutke ennast omma mele uendamisse läbbi, et teie woiksite katsuda, mis Jummala hea, ja melepärralinne, ja täis tahtminne on.
Sest ma ütlen se armo läbbi, mis mulle on antud, iggaühhele, kes teie seast on, et temma ei arwa ennast targemaks, kui sünnib arwata, waid etiggaüks ennesestarwaks nenda, kui kohhus on arwatasedda möda, kui Jummal iggaühhele usso moöto on jagganud.
Sest otsego meil ühhe ihho sees paljo liikmid on; agga keikil liikmettel ep olle ühtesuggust tööd:
Nenda on meid paljo üks ihho Kristusse sees; agga iggaüks ennese kohhalolleme meieteine teise liikmed.
Agga meil on armo-annid,missedda armo möda, mis meile on antud, monnesuggused on.) Ehkmeil onprohweti kulutaminne,siis peabse usso moödo järreleollema.
Ehkmeil onjärrelewaatmisse ammet,siis olleme meie teine teise liikmedses järrelewaatmisse ammetis; ehkon, kes öppetab,se on teise likeöppetusse sees.
Ehk on, kes maenitseb,se on teise likemaenitsusse sees; kes jaggab, setehko seddawagga süddamega; kes on üllewaatja,se olgoussin, kes waeste eest murretseb,se tehko seddarömoga.
Armastus ärgoolgomitte sallalik; hirmo olgo teile kurja eest; hoidke sedda head takka.
Armastage teine teist ellaste kui wennad; teine joudko teise ette auustamissega.
Ärge olge laisad ses, mis teie peate teggema; olge tullised waimus; pange aega tähhele.
Olge röömsad lotusses, kannatlikkud ahhastusses; jäge kindlaste palwesse;
Aitke need pühhad, kennel pudo on; püüdke heal melel woöraid wastowotta.
Önnistage neid, kes teid takkakiusawad; önnistage, ja ärge wanduge mitte.
Olge röömsad röömsadega, ja nutke nutjattega.
Olge ühhemelelissed teine teise wasto. Ärge noudke körki asjo, kuid heitke ennast allandikkude seltsi.
Ärge olge enneste melest moistlikkud; ärge makske ühhelegi kurja kurjaga; noudke häid asjo keikide innimeste nähhes.
Kui se woib olla, siis piddage keige innimestega rahho, ni paljo, kui teie polestsünnib.
Ärge makske isse kurja kätte, armsad, waid andke maadJummalawihhale, sest kirjotud on: Minno pärralt on se kättemaksminne, minna tahhan kättemaksta, ütleb Issand.
Kui nüüd sinno waenlasel nälg on, siis söda tedda, kui temmal janno on, siis joda tedda; sest, kui sa sedda teed, siis koggud sinna tullisid süssi temma Pea peäle.
Ärra anna ennast kurjast ärrawoita, kuid woida sinna kurja ärra heaga.)