Eestikeelne Piibel 1739
91Jehowa kaitseb wäggewaste neid, kes töeste uskwad. Kes keigekörgemaJum̃alakaitsmisse al istub, se woib allati selle Keigewäggewama warjo alla jäda.Ma ütlen: Jehowa juresonmo warjopaik ja mo tuggew lin;temma onmo Jummal, kelle peäle ma lodan.
Sest temma peästab sind ärra liñno-püüdja paelast, kahjoteggewa katko käest.
Omma tiwa sulgedega kattab ta sind, ja temma tibade alla woid sa kippuda; temma töddeonkilp ja söariist.
Ei sa pea mitte kartma ö hirmo,eisedda noolt,mispäwa aial lennab.
Eisedda katko,mismustas pim̃edas käib,eisedda surma-többe,mislouna aial ärraraiskab.
Ehk tuhhat langewad siño körwa, ja küm̃etuhhat so parrema pole, ei peasemitte so liggi sama.
Agga om̃a silmaga pead sa waatma ja nähha sama, kuida öälatte kätte maksetakse.
Sest sinna, Jehowa! olled mo warjopaik, sinna,mo hing,olled sedda Keigekörgemat omma ello-assemeks wötnud.
Ei lasta önnetust so peäle tulla, ja wigga ei pea mitte so maia liggi sama.
Sest temma tahhab ommad inglid sinno pärrast käskida, et nem̃ad sind peawad hoidma keige so tede peäl.
Kätte peäl peawad nemmad sind kandma, et sa omma jalga kiwwi wasto ei touka.
Tömmo-loukorte ja wihhasematte maddude peäle pead sa tallama: sa pead nored loukoerad ja lendwad maud ärratallama.
Sest ta armatseb mind wägga, sepärrast tahhan ma tedda ärrapeästa: ma tahhan tedda üllendada, sest ta tunneb mo nimme.
Temma hüab mind appi, ja ma tahhan temmale wastada; minna ollen temma jures ahhastusses, ma tahhan teddahäddaswäljakiskuda ja tedda auustada.
Pitka eaga tahhan ma tedda täita, ja om̃a önnistust temmale nähha anda.