Eestikeelne Piibel 1739
92Jum̃ala kitus: waggade ön on iggawam kui öälade ön. Lauljaluggu hingamisse päwal.Seonhea, et Jehowa tännatakse, ja sinno nimmi laultakse kites, sa keigekörgem!
Et so heldus hom̃iko, ja so tössidus ö aegus kulutakse,
Kümne-keelse mängi peäl ja nabli-mängi peäl, kandle peäl Higgajoni wisil.
Sest sinna Jehowa! olled mind omma töga römustand, so kätte teggemiste pärrast tahhan ma röömsaste laulda.
Kui sured on so teud, Jehowa! wägga süggawad on so mötted.
Üks totter mees ei tunneseddamitte, ja halp ei moista sedda mitte.
Kui öälad haljandawad kui rohi, ja keik, kes nurjatuma tö tewad, öitsewad,se on seks,et nemmad peawad iggaweste sama ärrakautud.
Agga siña olled körges iggaweste, Jehowa!
Sest wata, so waenlased, Jehowa! sest wata, so waenlased sawad hukka, neid keik, kes nurjatuma tö tewad, lahhutakse ärra.
Agga minno sarwe olled sa üllendanud kui Reemi-metsalissesarwe, mind woitakse wärske ölliga.
Ja mo silm saabrömonähha neist, kes mind warritsewad, mo körwad kuulwad römo neist tiggedaist, kes mo peäle kippuwad.
Se, kes öige, peab haljandama kui palmipu, ta peab kossuma kui seedripu Libanonis.
Kes Jehowa koiasseonistutud, need sawad meie Jummala ouede sees haljandama.
Sures wannuses peawad nemmad weel kossuma, nemmad peawad rammokad jakuihaljad ollema.
Et nemmad kulutawad, et Jehowa öigeon; temma onmo kaljo, ei olle ühtegi köwwerust temma sees.