Eestikeelne Piibel 1997
9Rahva suur patukahetsus Ja sellesama kuu kahekümne neljandal päeval kogunesid Iisraelilapsed paastuma, kotiriided seljas ja mulda pea peal.
Ja Iisraeli sugu lahutas enese kõigist muulastest, astus ette ja
tunnistas oma patte ning oma vanemate süütegusid.
Siis nad tõusid oma kohal püsti ja lugesid Issanda, oma Jumala
Seaduse raamatut kolm tundi; ja kolm tundi tunnistasid nad patte
ning kummardasid Issandat, oma Jumalat.
Ja Jeesua, Baani, Kadmiel, Sebanja, Bunni, Seerebja, Baani ja
Kenani läksid üles leviitide lavale ja hüüdsid suure häälega Issanda,
oma Jumala poole.
Ja leviidid Jeesua, Kadmiel, Baani, Hasabneja, Seerebja,
Hoodija, Sebanja ja Petahja ütlesid: „Tõuske üles ja kiitke Issandat,
oma Jumalat, igavesest ajast igavesti, ja õnnistage tema aulist nime,
mis on ülem kui kõik kiitus ja ülistus!
Sina üksi oled Issand, sina oled teinud taeva, taevaste taevad
ja kõik nende väe, maa ja kõik, mis selle peal on, mered ja kõik, mis
neis on. Sina annad neile kõigile elu ja taevavägi kummardab sind.
Sina, Issand, oled Jumal, kes valis Aabrami ja tõi tema
kaldealaste Uurist ning pani temale nimeks Aabraham.
Sina leidsid tema südame sinu ees ustava olevat ja sa tegid
temaga lepingu, et sa annad tema soole kaananlaste, hettide,
emorlaste, perislaste, jebuuslaste ja girgaaslaste maa. Ja sa pidasid
oma sõna, sest sina oled õige.
Sina nägid meie vanemate viletsust Egiptuses ja kuulsid nende
kisendamist Kõrkjamere ääres.
Sina tegid tunnustähti ja imetegusid vaarao ja kõigi tema
sulaste ja kogu tema maa rahva kallal, sest sa teadsid, et nad nende
vastu ülbed olid olnud, ja sa tegid enesele nime, nagu see
tänapäevalgi on.
Sina lõhestasid nende ees mere ja nad läksid kuiva mööda mere
keskelt läbi; aga nende tagaajajad sa viskasid sügavustesse otsekui
kivi võimsasse vette.
Sina juhtisid neid pilvesambas päeval ja tulesambas öösel, et
valgustada neile teed, mida nad pidid käima.
Ja sa tulid alla Siinai mäele ja rääkisid nendega taevast ning
andsid neile õiged seadlused, tõsised õpetused, head määrused ja
käsud.
Sina tegid neile teatavaks oma püha hingamispäeva ja sa andsid
neile käsud, määrused ja Seaduse oma sulase Moosese läbi.
Sina andsid neile taevast leiba, kui neil oli nälg, ja lasksid
neile kaljust vett voolata, kui neil oli janu. Ja sa käskisid neid
minna pärima maad, mille sa kätt tõstes olid lubanud neile anda.
Aga nemad, meie vanemad, läksid ülbeks, olid kangekaelsed ega
kuulnud su käske.
Nad tõrkusid kuulmast ega tuletanud meelde sinu imetegusid, mis
sa neile olid teinud, vaid olid kangekaelsed ja oma tõrksuses võtsid nad
pähe oma orjapõlve tagasi minna. Aga sina oled andeksandja Jumal,
armuline ja halastaja, pika meelega ja rikas heldusest; sina ei
jätnud neid maha.
Kuigi nad tegid endile valatud vasika ja ütlesid: „See on su
jumal, kes sind Egiptusest välja tõi!” ja kuigi nad suuri teotusi
korda saatsid,
ei jätnud sina siiski neid kõrbes maha oma suure
halastuse pärast. Pilvesammas ei lahkunud neist päeval, juhatamast
neid teekonnal, ega tulesammas öösel, valgustamast neile teed, mida
nad käisid.
Sina andsid neile oma hea Vaimu, et neid targaks teha, oma
mannat sa ei keelanud nende suudele ja andsid neile vett, kui neil
oli janu.
Nelikümmend aastat toitsid sa neid kõrbes, neil ei puudunud
midagi, ei kulunud nende riided ega paistetanud jalad.
Ja sa andsid neile kuningriigid ja rahvad ning jagasid need
jaokaupa: nõnda pärisid nad Siihoni maa, Hesboni kuninga maa, ja
Oogi, Baasani kuninga maa.
Ja sa tegid nende lapsed paljuks nagu taevatähed ja viisid nad
maale, mille kohta sa nende vanemaile olid öelnud, et nad lähevad
seda pärima.
Ja lapsed tulid ning pärisid maa, ja sina alandasid nende ees
maa elanikud, kaananlased, ja andsid nad nende kätte, nende kuningad
ja maa rahvad, et nad talitaksid nendega, nagu neile meeldib.
Ja nad vallutasid kindlustatud linnad ja rammusa maa ning
pärisid kojad, mis olid täis kõike head, suurel hulgal raiutud
kaevusid, viinamägesid, õlipuid ja viljapuid. Nad sõid, nende kõht
sai täis, nad läksid lihavaks ja elasid hästi sinu suure headuse
tõttu.
Ometi olid nad tõrksad ja hakkasid sulle vastu, heitsid sinu
Seaduse selja taha ja tapsid sinu prohvetid, kes neid manitsesid
sinu juurde tagasi pöörduma; ja nad saatsid korda suuri teotusi.
Seepärast sa andsid nad nende vaenlaste kätte ja need rõhusid
neid. Aga sel ajal, kui neil kitsas käes oli, kisendasid nad sinu
poole ja sina kuulsid taevast ning andsid neile oma suure halastuse
pärast päästjaid, kes päästsid nad nende vaenlaste käest.
Aga kui nad said hingata, siis nad tegid jälle kurja sinu ees.
Ja sina jätsid nad nende vaenlaste kätte, et need valitseksid nende
üle. Aga kui nad jälle sind hüüdsid, siis sa kuulsid taevast ja
päästsid nad oma halastuse pärast palju kordi.
Ja sa manitsesid neid tagasi pöörduma sinu Seaduse juurde,
aga nemad olid ülbed ega kuulnud su käske, vaid patustasid su
seadluste vastu, mida inimene peab täitma, et ellu jääda, ja
pöörasid tõrksalt selja ning olid kangekaelsed ega kuulnud mitte.
Sa kannatasid nendega palju aastaid ja manitsesid neid oma
Vaimu läbi oma prohvetite kaudu, aga nad ei pannud seda tähele;
seepärast sa andsid nad teiste maade rahvaste kätte.
Aga oma suure halastuse pärast ei teinud sa neile lõppu ega
jätnud neid maha, sest sina oled armuline ja halastaja Jumal!
Ja nüüd, meie Jumal, suur, vägev ja kartustäratav Jumal, kes peab
lepingut ja osutab heldust: ära pea väheseks kõike seda kannatust,
mis on tabanud meid, meie kuningaid, meie vürste, meie preestreid,
meie prohveteid, meie vanemaid ja kogu su rahvast Assuri kuningate
päevist kuni tänapäevani!
Sina oled õiglane kõiges, mis meie peale on tulnud, sest sina
oled osutanud ustavust, meie aga oleme olnud õelad.
Jah, meie kuningad, meie vürstid, meie preestrid ja meie
vanemad ei ole teinud su Seaduse järgi, ei ole tähele pannud su
käske ja manitsusi, millega sa neid manitsesid.
Nad ei teeninud sind oma kuningriigis, hoolimata sinu
suurest headusest, mida sa neile osutasid, ja hoolimata avarast ja
rammusast maast, mille sa neile olid andnud, ega pöördunud oma
kurjadest tegudest.
Vaata, me oleme nüüd sulased. Maal, mille sa andsid meie
vanemaile, et nad sööksid selle vilja ja häid asju, vaata, seal me
oleme sulased.
Selle rikkalik saak läheb neile kuningaile, keda sa meie
pattude pärast oled pannud meie üle; nemad valitsevad meie ihu ja
meie karjade üle, nagu neile meeldib, ja meie oleme suures hädas.”