Eestikeelne Piibel 1997
10Leping Issandaga uuendatakse Selle kõige tõttu me teeme ja kirjutame kindla lepingu, ja meievürstid, meie leviidid ja meie preestrid kinnitavad seda pitseriga.
Ja pitseriga kinnitajad on: maavalitseja Nehemja, Hakalja poeg,
ja Sidkija,
Seraja, Asarja, Jeremija,
Pashur, Amarja, Malkija,
Hattus, Sebanja, Malluk,
Haarim, Meremot, Obadja,
Taaniel, Ginneton, Baaruk,
Mesullam, Abija, Mijamin,
Maasja, Bilgai, Semaja - need on preestrid.
Ja leviidid on: Jeesua, Asanja poeg, Binnui, Heenadadi
poegadest, Kadmiel,
ja nende vennad Sebanja, Hoodija, Keliita, Pelaja, Haanan,
Miika, Rehob, Hasabja,
Sakkur, Seerebja, Sebanja,
Hoodija, Baani, Beniinu.
Rahva peamehed on: Paros, Pahat-Moab, Eelam, Sattu, Baani,
Bunni, Asgad, Beebai,
Adonija, Bigvai, Aadin,
Aater, Hiskija, Assur,
Hoodija, Haasum, Beesai,
Haarif, Anatot, Neebai,
Magpias, Mesullam, Heesir,
Mesesabel, Saadok, Jaddua,
Pelatja, Haanan, Anaja,
Hoosea, Hananja, Hassub,
Halloohes, Pilha, Soobek,
Rehum, Hasabna, Maaseja,
Ahija, Haanan, Aanan,
Malluk, Haarim, Baana.
Ja ülejäänud rahvas, preestrid, leviidid, väravahoidjad,
lauljad, templisulased ja kõik, kes olid end lahti öelnud teiste
maade rahvaist Jumala Seaduse kasuks, nende naised, nende pojad
ja tütred, kõik, kes olid võimelised aru saama,
need liitusid oma vägevamate vendadega ja võtsid needuse
ja vande kinnitusel endile kohustuse käia Jumala Seaduse järgi, mis Jumala sulase
Moosese läbi oli antud, ja tähele panna ning täita kõiki Issanda,
meie Jumala käske, tema seadlusi ja määrusi:
„Me ei anna oma tütreid maa rahvaile ega võta nende tütreid oma
poegadele.
Ja kui maa rahvad toovad hingamispäeval müügiks kaupa ja
kõiksugu vilja, siis me ei võta neilt seda hingamispäeval ega muul
pühal päeval. Me loobume seitsmenda aasta saagist ja igasugusest
võlanõudest.
Me võtame endile kohustuse anda kolmandik seeklit aastas meie
Jumala koja teenistuse tarvis:
ohvrileibadeks, alaliseks roaohvriks ja alaliseks
põletusohvriks, ohvreiks hingamispäevil, noorkuupäevil ja pühadel,
pühadeks asjadeks, patuohvriks, et toimetada Iisraelile lepitust, ja
igaks tegevuseks meie Jumala kojas.
Meie, preestrid, leviidid ja rahvas, oleme heitnud liisku puude
muretsemiseks, nende toomiseks meie perekondade kaupa oma Jumala
kojale igal aastal kindlaksmääratud ajal, põletamiseks Issanda, meie
Jumala altaril, nagu Seaduses on kirjutatud.
Me kohustume tooma Jumala kotta igal aastal uudsevilja oma
põldudelt ja uudsevilja kõigist puudest,
ja esmasündinud oma poegadest ja kariloomadest, nagu Seaduses
on kirjutatud; ja kohustume tooma oma veiste ning lammaste ja kitsede
esmasündinuid oma Jumala kotta preestritele, kes teenivad meie Jumala
kojas.
Me toome ka parimat oma taignast ja oma tõstelõivudest,
kõiksugu puude vilja, värsket veini ja õli preestritele meie Jumala
koja kambrites; ja oma põldude kümnist leviitidele, neile leviitidele,
kes koguvad kümnist kõigis meie põllutöölinnades.
Ja üks preester, Aaroni poegadest, olgu koos leviitidega, kui
leviidid koguvad kümnist, ja leviidid peavad viima kümnise kümnisest
meie Jumala kotta varaaida kambritesse.
Sest neisse kambritesse peavad Iisraeli lapsed ja Leevi lapsed
viima vilja, värske veini ja õli tõstelõivu; seal on ka pühamu
riistad ja teenivad preestrid, väravahoidjad ja lauljad. Me ei jäta
maha oma Jumala koda.”