Piibel.NET
JoosuaJoosua
 
Eestikeelne Piibel 1997
9Gibeonlaste kavalus Kui kõik kuningad, kes olid siinpool Jordanit mäestikus,
 madalikul ja kogu suure mere rannikul Liibanoni suunas,
 hetid, emorlased, kaananlased, perislased, hiivlased ja
 jebuuslased, sellest kuulsid,

siis nad kogunesid kokku üksmeelselt, et sõdida Joosua ja
 Iisraeli vastu.

Aga kui Gibeoni elanikud olid kuulnud, kuidas Joosua oli
 talitanud Jeerikoga ja Aiga,

siis tegutsesid ka nemad, aga kavalasti: nad läksid ja
 tegid endid käskjalgadeks. Nad panid oma eeslite selga kulunud kotid
 ja vanad veinilähkrid, lõhkised ja kokkuseotud,

iseendile jalga kulunud ja paigatud sandaalid, selga kulunud
 riided, ja kõik leib teeroaks oli kuivanud ja murenenud.

Siis nad läksid Joosua juurde Gilgali leeri ja ütlesid
 temale ja Iisraeli meestele: „Me tuleme kaugelt maalt; tehke
 nüüd meiega leping!”

Aga Iisraeli mehed vastasid hiivlastele: „Võib-olla te
 elate meie keskel? Kuidas võiksime siis teha teiega
 lepingu?”

Siis nad ütlesid Joosuale: „Me oleme sinu sulased!” Ja
 Joosua küsis neilt: „Kes te olete ja kust te tulete?”

Ja nad vastasid temale: „Su sulased tulevad väga kaugelt
 maalt Issanda, su Jumala nime pärast, sest me oleme kuulnud
 temast kuuldusi ja kõike, mis ta tegi Egiptuses,

ja kõike, kuidas ta talitas kahe emorlaste kuningaga, kes
 olid sealpool Jordanit: Siihoniga, Hesboni kuningaga, ja Oogiga,
 Baasani kuningaga, kes oli Astarotis.

Meie vanemad ja kõik meie maa elanikud rääkisid meile,
 öeldes: Võtke enestega kaasa moona teekonna tarvis, minge neile
 vastu ja öelge neile: Me oleme teie sulased, tehke nüüd meiega
 leping!

See on meie leib; me võtsime selle soojalt oma kodadest
 teeroaks päeval, kui lahkusime, et tulla teie juurde; ja vaata,
 see on nüüd kuivanud ja murenenud.

Ja need veinilähkrid, mis me täitsime, olid uued, aga
 vaata, need on nüüd lõhkenud. Ja meie riided ja jalatsid on kulunud
 väga pikal teel.”

Siis mehed võtsid nende teeroast ega küsinud nõu
 Issandalt.

Ja Joosua tegi nendega rahu ning sõlmis nendega lepingu,
 et ta jätab nad elama; ja koguduse ülemad vandusid neile.

Aga pärast kolme päeva möödumist, kui nad olid teinud
 nendega lepingu, said nad kuulda, et need olid nende lähedalt ja
 elasid nende keskel.

Siis Iisraeli lapsed läksid teele ja jõudsid kolmandal
 päeval nende linnade juurde; nende linnad olid Gibeon, Kefiira,
 Beerot ja Kirjat-Jearim.

Aga Iisraeli lapsed ei löönud neid maha, sest koguduse
 ülemad olid neile vandunud Issanda, Iisraeli Jumala juures; ent
 terve kogudus nurises ülemate pärast.

Siis ütlesid kõik ülemad tervele kogudusele: „Me oleme
 neile vandunud Issanda, Iisraeli Jumala juures, nüüd ei või me
 neisse puutuda.

Me teeme nendega seda, et jätame nad elama, et meie peale
 ei tuleks viha vande pärast, mille neile vandusime.”

Ja ülemad ütlesid neile, et nad jäävad elama ja neist
 saavad puuraiujad ja veekandjad tervele kogudusele, nagu ülemad
 neile on öelnud.

Ja Joosua kutsus nad ning rääkis nendega, öeldes: „Miks
 petsite meid ja ütlesite: Me oleme teist väga kaugel, ise aga
 elate meie keskel?

Seepärast olge nüüd neetud! Ärgu lõppegu iialgi teie
 hulgast sulased, puuraiujad ja veekandjad mu Jumala koja
 tarvis!”

Ja nemad vastasid Joosuale ning ütlesid: „Et su sulastele
 oli kindlasti räägitud, kuidas Issand, su Jumal, oma sulast
 Moosest oli käskinud anda teile kogu maa ja hävitada teie eest
 kõik maa elanikud, siis me kartsime teie ees väga oma elu
 pärast ja tegime seda.

Ja nüüd, vaata, me oleme sinu käes, talita meiega, nagu
 sinu silmis hea ja õige on teha!”

Ja ta talitas nendega nõnda: ta päästis nad Iisraeli laste
 käest ja neid ei tapetud.

Ja sel päeval pani Joosua nad puuraiujaiks ja veetoojaiks
 kogudusele ning Issanda altarile kuni tänapäevani paigas, mille
 tema välja valib.