Eestikeelne Piibel 1997
Kohtumõistjate 10 Aga ammonlased kutsuti kokku ja nad lõid leeri üles Gileadi; ja Iisraeli lapsed kogunesid ning lõid leeri üles Mispasse.Siis ütlesid inimesed, Gileadi vürstid, üksteisele: „Kes oleks see mees, kes hakkaks sõdima ammonlaste vastu? Saagu ta pealikuks kõigile Gileadi elanikele!”
Kohtumõistjate 11 Gileadlane Jefta oli vapper sõjamees, aga hooranaise poeg; Jefta isa oli Gilead.
Gileadile sünnitas tema naine poegi; kui selle naise pojad kasvasid suureks, siis ajasid nad Jefta ära ja ütlesid temale: „Sina ei saa pärisosa meie isakojas, sest sa oled teise naise poeg.”
Ja Jefta põgenes oma vendade eest ning elas Toobimaal; Jefta ümber kogunesid tühised mehed ja tegid koos temaga retki.
Mõne aja pärast hakkasid ammonlased Iisraeli vastu sõdima.
Ja kui ammonlased sõdisid Iisraeli vastu, siis Gileadi vanemad läksid tooma Jeftat Toobimaalt.
Nad ütlesid Jeftale: „Tule ja ole meile juhiks, et me saaksime sõdida ammonlaste vastu!”
Aga Jefta vastas Gileadi vanemaile: „Eks te ole mind vihanud ja mind mu isakojast ära ajanud? Miks tulete minu juurde nüüd, kui teil on kitsas käes?”
Ja Gileadi vanemad ütlesid Jeftale: „Me tuleme nüüd sellepärast taas sinu juurde, et sa tuleksid koos meiega ja sõdiksid ammonlaste vastu ning oleksid pealikuks meile kõigile Gileadi elanikele!”
Siis Jefta ütles Gileadi vanemaile: „Kui te viite mind tagasi sõdima ammonlaste vastu ja Issand annab nad minu kätte, alles siis olen ma teie pealik.”
Ja Gileadi vanemad vastasid Jeftale: „Issand olgu tunnistajaks meie vahel, kui me ei tee nõnda su sõna järgi!”
Siis Jefta läks koos Gileadi vanematega ning rahvas pani tema enesele pealikuks ja juhiks. Ja Jefta rääkis kõik oma sõnad Issanda ees Mispas.
Siis Jefta läkitas käskjalad ammonlaste kuningale ütlema: „Mis on sinul minuga tegemist, et sa tuled mu juurde sõdima minu maa vastu?”
Ja ammonlaste kuningas vastas Jefta käskjalgadele: „Sellepärast et Egiptusest tulles võttis Iisrael mu maa Arnonist kuni Jabboki ja Jordanini; anna see nüüd rahuga tagasi!”
Ja Jefta läkitas taas käskjalad ammonlaste kuninga juurde
ning käskis temale öelda: „Nõnda ütleb Jefta: Iisrael ei ole võtnud Moabimaad ega ammonlaste maad.
Sest kui nad Egiptusest tulid, rändas Iisrael kõrbes kuni Kõrkjamereni ja jõudis Kaadesisse.
Siis Iisrael läkitas käskjalad Edomi kuningale ütlema: Lase ma lähen su maast läbi! Aga Edomi kuningas ei võtnud seda kuulda. Ta läkitas käskjalad Moabi kuninga juurde, aga seegi ei nõustunud. Nii jäi Iisrael Kaadesisse.
Siis ta rändas kõrbes ja läks ümber Edomimaa ja Moabimaa ja tuli Moabimaa idapiirile ning lõi leeri üles teisel pool Arnonit ega tulnud Moabi maa-alale, sest Arnon on Moabi piiriks.
Seejärel läkitas Iisrael käskjalad emorlaste kuninga, Hesboni kuninga Siihoni juurde ning ütles temale: Lase meid minna oma maast läbi minu sihtkohta!
Aga Siihon ei usaldanud Iisraeli, et see läheb tema maa-alast ainult läbi, vaid Siihon kogus kokku kogu oma rahva ja nad lõid leeri üles Jaasasse; ja ta sõdis Iisraeli vastu.
Aga Issand, Iisraeli Jumal, andis Siihoni ja kogu ta rahva Iisraeli kätte ja nad lõid neid; ja Iisrael päris kogu emorlaste maa, kes elasid seal maal.
Nad pärisid kogu emorlaste maa-ala Arnonist kuni Jabbokini ja kõrbest kuni Jordanini.
Nii on siis nüüd Issand, Iisraeli Jumal, ajanud ära emorlased oma Iisraeli rahva eest, aga sina tahad pärida seda maad!