Piibel.NET
Piibel.NET
Piibel 1997
Otsing Hb 6:10-20; Ps 111:1bc-2,4-5,9+10d; Mk 2:23-28
(23 vastet, leht 1 1-st)
Psalm 111 Halleluuja! Ma tänan Issandat kõigest südamest õiglaste osaduses ja koguduses! 
Suured on Issanda teod, uuritavad kõigile, kellel neist on hea meel. 
Tema on mälestuse seadnud oma imetegudele. Halastaja ja armuline on Issand. 
Ta annab toidust neile, kes teda kardavad, ta peab igavesti meeles oma lepingut. 
Ta läkitas lunastuse oma rahvale, ta kinnitas oma lepingu igaveseks, püha ja kardetav on tema nimi. 
Issanda kartus on tarkuse algus; hea arusaamine on kõigil, kes teevad seda mööda; tema kiitus kestab igavesti. 
Markuse 2Ja ühel hingamispäeval juhtus Jeesus minema läbi viljapõldude ning tema jüngrid hakkasid teed käies viljapäid katkuma. 
Ja variserid ütlesid talle: „Vaata, nad teevad hingamispäeval, mida ei tohi!” 
Ja tema ütles neile: „Kas te pole kunagi lugenud, mida tegi Taavet, kui tal oli puudus ning tema ja ta mehed olid näljas? 
Kuidas ta läks Jumala kotta ülempreester Ebjatari ajal ning sõi ära ohvrileivad, ehkki neid ei tohi süüa keegi peale preestrite, ja andis ka oma meestele?” 
Ja ta ütles neile: „Hingamispäev on seatud inimese jaoks, mitte inimene hingamispäeva jaoks; 
nõnda on Inimese Poeg ka hingamispäeva isand.” 
Heebrealaste 6Sest Jumal ei ole ülekohtune, nii et ta unustaks ära teie teo ja armastuse, mida te olete osutanud tema nimele, kui te aitasite pühasid ja aitate veelgi. 
Me ihkame aga, et igaüks teist osutaks sedasama agarust lootuse kinnitamiseks kuni lõpuni, 
et te ei jääks loiuks, vaid võtaksite eeskujuks neid, kes pärivad tõotused usu ja pika meele tõttu. 
Kui Jumal Aabrahamile tõotas, siis ta vandus iseenese juures, kuna tal ei olnud kedagi suuremat, kelle juures vanduda. 
Ta ütles: „Tõesti, õnnistades õnnistan ma sind ja rohkendades rohkendan ma sind!” 
Ja nõnda, olles pikameelne, koges ta tõotuse täitumist. 
Inimesed vannuvad ju kellegi suurema juures, kui nad ise on, ja vanne on neile kinnitus igasuguse vastuvaidlemise lõpetamiseks. 
Just seepärast, et Jumal tahtis tõotuse pärijaile veel selgemini näidata oma nõu kõikumatust, kinnitas ta seda vandega, 
et kahe kõikumatu tõsiasja läbi, milles on võimatu Jumala valelikkus, saaksime mõjuvat julgustust meie, kes oleme rutanud kinni haarama antud lootusest, 
mis on meile nagu hinge ankur, kindel ja kinnitatud. See ulatub vahevaiba taha sisimasse, 
kuhu Jeesus, meie eeljooksja, on läinud sisse meie heaks, saades Melkisedeki korra järgi igavesti ülempreestriks.