Piibel.NET
Teine Makkabite raamat2. Makkabite
 
Eestikeelne Piibel 1997
8Juudas Makkabi Aga Juudas Makkabi ja need, kes olid koos temaga, läksid salaja
 küladesse, kutsusid oma sugulasi ning võtsid kaasa need, kes olid juutideks
 jäänud, kogudes ligi kuus tuhat meest.

Ja nad hüüdsid appi Issandat, et ta vaataks kõigi poolt tallatud
 rahva peale, heidaks armu templile, mida jumalakartmatud inimesed olid
 teotanud,

ja et tal oleks kaastunnet purustatud linna vastu, millest ei
 pidanud midagi järele jääma,
 ja et ta võtaks kuulda vere häält, mis tema poole kisendab,

ning meenutaks süütute laste ülekohtust hukkamist, ka omaenese
 nime teotamist, ja näitaks oma viha selle kurjuse vastu.

Kui Makkabi oli nüüd enesele sõjaväe kogunud, siis paganad ei
 saanud enam tema vastu, sest Issanda viha oli pöördunud halastuseks.

Ta tuli ootamatult linnadesse ja küladesse ning süütas need
 põlema, vallutas soodsad paigad, ja ei olnud pisut neid vaenlasi, keda
 ta põgenema ajas.

Meelsasti võttis ta ööd abiks niisuguste kallaletungide puhul. Ja
 kuuldus tema vaprusest levis kõikjale.

Esimene kangelastegu Aga kui Filippos nägi, et see mees oli lühikese ajaga saavutanud
 niisugust edu, ja et tal oli üha õnnelikke kordaminekuid, siis ta
 kirjutas Ptolemaiosele, Koile-Süüria ja Foiniikia asevalitsejale, et
 too tuleks appi kuninga ettevõtmisele.

Ptolemaios määras siis otsekohe kuninga ühe parema sõbra Nikanori,
 Patroklose poja, andes temale mitte vähem kui kakskümmend
 tuhat meest, kogutud igasugu rahvaist, ja läkitas tema, et ta
 hävitaks kogu juutide soo. Temale abiks andis ta Gorgiase, väepealiku
 ja sõjapidamises vilunud mehe.

Nikanor kavatses siis selle maksu, mille kuningas võlgnes
 roomlastele, kaks tuhat talenti, tasuda vangilangenud juutide
 müümisega.

Ta saatis otsekohe sõna mereäärsetesse linnadesse, kutsudes neid
 ostma juudi orje, lubades üheksakümmend orja talendi eest, aimamata,
 et Kõigeväelise nuhtlus pidi peagi tabama teda ennast.

Aga kui Juudas kuulis Nikanori tulekust ja teatas neile, kes tema
 juures olid, et sõjavägi on lähedal,

siis arad ja need, kes Jumala õigust ei uskunud, põgenesid
 ja läksid sealt ära.

Teised müüsid aga kõik, mis neil veel oli, ühtlasi paludes
 Issandat, et ta päästaks need, kes nurjatu Nikanori poolt juba enne
 kokkupõrget olid müüdud,

- kui ta ei teeks seda nende pärast, siis ometi nende
 vanematega tehtud lepingu pärast ja sellepärast, et neid nimetatakse
 tema püha ja auväärse nimega.

Makkabi kogus aga kokku oma mehed, arvult kuus tuhat, ja
 manitses neid, et nad ei kohkuks vaenlase ees ega kardaks neile
 ülekohtuselt kallale tungivat suurt paganate hulka, vaid võitleksid
 vapralt,

pidades silmade ees nende poolt teostatud Seaduse-vastast
 püha paiga rüvetamist ja teotatud linna kurjasti kohtlemist ning
 esiisadelt päritud kodanikuõiguse tühistamist.

„Sest nemad,” ütles ta, „loodavad sõjariistade ja julgustükkide
 peale, meie aga loodame kõigeväelise Jumala peale, kes niihästi meile
 kallaletungijaid kui ka kogu maailma võib maha lüüa ainsa käeviipega.”

Ta jutustas neile veel, kuidas esiisade ajal oli saadud abi, ka
 Sanheribi ajal, kui sada kaheksakümmend viis tuhat hukkus,

ja taplusest Paabelis galaatlaste vastu, kui nemad, juudid,
 ühtekokku kaheksa tuhat, koos nelja tuhande makedoonlasega võitlusesse
 läksid, ja kuidas need kaheksa tuhat siis, kui makedoonlased olid ära
 jooksnud, taevast abi saades hukkasid sada kakskümmend tuhat ja said
 rikkalikult sõjasaaki.

Olles neid nõnda julgustanud ning valmistanud surema Seaduse
 ja isamaa eest, jaotas ta sõjaväe neljaks osaks

ning määras osade pealikuiks oma vennad Siimoni, Joosepi ja
 Joonatani, andes igaühele tuhat viissada meest,

lisaks Eleasari, kes pidi neile lugema pühakirja. Ja andes
 märgusõna: „Jumala abiga!”, läks ta ise esimese väeosa pealikuna
 rünnakule Nikanori vastu.

Et Kõigeväeline võitles koos nendega, siis nad surmasid
 vaenlastest rohkem kui üheksa tuhat, haavasid ja vigastasid suuremat osa
 Nikanori sõjaväest ja sundisid kõiki põgenema.

Nende raha, kes olid ostma tulnud, võtsid nad ära. Ja nad
 ajasid vaenlasi taga hulga maad, loobudes alles siis, kui aeg pani
 piiri.

Sest oli hingamispäeva eelõhtu ja see oli põhjuseks, et nad neid
 kauem ei jälitanud.

Aga olles korjanud nende sõjariistad ja riisunud vaenlastelt
 varustuse, pidasid nad hingamispäeva, üliväga kiites ja tänades
 Issandat, kes neid oli hoidnud selle päevani ja oli nüüd hakanud
 neile näitama halastust.

Ja pärast hingamispäeva jaotasid nad osa sõjasaagist
 vigastatutele, leskedele ja vaeslastele, ülejäägi jaotasid aga nemad ja
 nende sõjasulased omavahel.

Ja kui see oli tehtud, siis pidasid nad üheskoos palveteenistuse
 ning anusid armulikku Issandat, et ta lõplikult lepiks oma sulastega.

Timoteos ja Bakhides võidetakse Neist, kes võitlesid koos Timoteose ja Bakhidesega, tapsid nad
 rohkem kui kakskümmend tuhat, ja nad vallutasid väga kõrgel
 asuvad kindlused. Siis nad jaotasid väga rikkaliku saagi võrdseteks
 osadeks iseendile, seejärel vigastatute, vaeslaste ja leskede vahel,
 ja nad andsid ka vanadele.

Ja olles sõjariistad kokku korjanud, panid nad need kõik
 hoolikalt sobivatesse paikadesse, muu osa saagist viisid aga
 Jeruusalemma.

Ühe väepealiku nad tapsid Timoteose sõprade hulgast, väga nurjatu
 mehe, kes oli juutidele palju kurja teinud.

Ja pidades võidupüha kodumaal, põletasid nad need, kes olid
 põlema süüdanud pühad väravad, teiste hulgas Kallistenese, kes oli
 põgenenud ühte hurtsikusse. Nõnda said need teenitud palga oma
 jumalakartmatuse eest.

Nikanori põgenemine ja pihtimus Aga seda peapatust Nikanori, kes oli toonud tuhat kaupmeest
 juute ostma,

alandati Issanda abiga nende poolt, keda tema oli pidanud kõige
 alamaiks. Olles pidanud seljast võtma oma toreda rüü, jõudis ta nagu
 põgenenud ori üksinda läbi maa Antiookiasse väga
 õnnetuna sõjaväe hävingu pärast.

Tema, kes oli tahtnud tasuda maksu roomlastele
 Jeruusalemmast võetavate sõjavangidega, pidi nüüd kuulutama, et Jumal
 võitles juutide poolel ja et juudid sellepärast olid võitmatud, et nad
 käisid tema antud seaduste järgi.