Piibel.NET
Matteuse evangeeliumMatteuse
 
Eestikeelne Piibel 1997
27Jeesus antakse maavalitseja kätte Aga varahommikul langetasid kõik ülempreestrid ja
 rahvavanemad Jeesuse kohta otsuse, et ta tuleb surmata,

ja viisid ta aheldatult ära ning andsid maavalitseja
 Pilaatuse kätte.

Juudas Iskarioti surm Kui siis tema reetja Juudas nägi, et Jeesus oli mõistetud
 surma, kahetses ta ja viis need kolmkümmend hõberaha
 ülempreestritele ja vanematele tagasi,

öeldes: „Ma olen teinud pattu, olen süütu vere ära andnud.”
 Nemad aga vastasid: „Mis see meie asi on? Vaata ise!”

Ja visanud hõberahad templisse maha, Juudas eemaldus, läks
 ära ja poos enese üles.

Aga ülempreestrid ütlesid neid hõberahasid üles korjates:
 „Neid ei tohi templivaramusse panna, sest see on vere hind.”

Nad võtsid nõuks osta nende eest potissepa põllu
 matmispaigaks muulastele.

Seepärast hüütakse seda põldu Verepõlluks tänini.
Siis läks täide, mis prohvet Jeremija kaudu on räägitud:
 „Ja nad võtsid kolmkümmend hõberaha, hinna, mille vääriliseks
 Iisraeli lapsed ta olid hinnanud,

ja andsid need potissepa põllu eest, nii nagu Issand mind
 oli käskinud.”

Pilaatus mõistab Jeesuse surma Jeesus pandi aga seisma maavalitseja ette, ja maavalitseja
 küsis temalt: „Sina oled siis juutide kuningas?” Aga Jeesus
 lausus: „Need on sinu sõnad.”

Ent ülempreestrite ja vanemate kaebuste peale tema kohta
 ei vastanud Jeesus midagi.

Siis ütles Pilaatus talle: „Kas sa ei kuule, mida kõike
 nad sinu vastu tunnistavad?”

Tema ei vastanud talle selle peale ainsatki sõna, nõnda
 et maavalitseja pani seda väga imeks.

Maavalitsejal oli aga tava vastu pühi lasta vabaks üks
 vang, keda rahvahulk tahtis.

Tollal oli vangide seas Barabase-nimeline kurikuulus
 mees.

Kui nad nüüd koos olid, küsis Pilaatus neilt: „Kumma te
 tahate, et ma lasen teile vabaks, kas Barabase või Messiaks
 nimetatud Jeesuse?”

Ta ju teadis, et nad olid Jeesuse kadeduse pärast tema
 kätte andnud.

Aga kui Pilaatus istus kohtujärjel, saatis ta naine
 talle sõna: „Ärgu olgu sul midagi tegemist selle õigega, sest ma
 olen täna öösel unenäos tema pärast palju kannatanud!”

Ülempreestrid ja vanemad keelitasid aga rahvahulki, et
 need nõuaksid Barabast, Jeesuse aga laseksid hukata.

Maavalitseja küsis veel kord: „Kumma neist kahest te
 tahate, et ma vabaks laseksin?” Nemad vastasid: „Barabase!”

Pilaatus küsis neilt: „Mis ma siis pean tegema Jeesusega,
 keda nimetatakse Messiaks?” Nad kõik ütlesid: „Löödagu risti!”

Aga tema lausus: „Miks nii, mis halba on ta siis teinud?”
 Rahvahulk karjus aga veel valjemini: „Löödagu risti!”

Kui siis Pilaatus nägi, et ta midagi ei võinud parata, vaid
 lärm läks aina suuremaks, siis ta võttis vett ja pesi rahvahulga
 ees oma käsi, öeldes: „Ma olen süüta selle verest! Küll te
 näete!”

Ja kogu rahvas kostis talle: „Tema veri tulgu meie ja meie
 laste peale!”

Siis ta laskis neile vabaks Barabase, Jeesust aga laskis
 piitsutada ja andis ta risti lüüa.

Siis võtsid maavalitseja sõdurid Jeesuse kaasa kohtukotta
 ja kogusid tema kallale terve väesalga.

Ja nad võtsid ta riidest lahti ja panid talle selga punase
 mantli.

Ja pununud kibuvitstest pärja, panid selle talle pähe ja
 pilliroo ta paremasse kätte ja tema ette põlvili heites teotasid
 teda: „Tervist, juutide kuningas!”

Ja nad sülitasid ta peale ja võtsid pilliroo ning lõid
 talle pähe.

Ja kui nad olid teda küllalt teotanud, tõmbasid nad tal
 mantli seljast ja riietasid Jeesuse ta oma rõivastesse ja viisid ta
 ära ristilöömiseks.

Jeesus lüüakse risti Välja minnes leidsid nad Küreene mehe, nimega Siimon, seda
 nad sundisid kandma Jeesuse risti.

Ja kui nad jõudsid paika, mida hüütakse Kolgataks - see
 tähendab Pealuu paigaks -,

andsid nad Jeesusele juua sapiga segatud veini. Kui ta
 seda oli maitsnud, siis ta ei tahtnud juua.

Aga kui nad tema olid risti löönud, jagasid nad liisku
 heites ta rõivad omavahel

ja istusid maha ning valvasid teda seal.
Ja nad panid ta pea kohale kirja tema süüga: „See on
 Jeesus, juutide kuningas.”

Siis nad lõid koos Jeesusega risti kaks teeröövlit, ühe
 ta paremale ja teise vasemale käele.

Möödujad aga parastasid teda päid vangutades:
„Sina, kes lammutad templi ja kolme päevaga üles ehitad, päästa
 iseennast! Kui sa oled Jumala Poeg, siis astu ristilt alla!”

Nõndasamuti teotasid teda ka ülempreestrid koos kirjatundjate
 ja vanematega:

„Teisi on ta päästnud, iseennast ei suuda päästa. On ta
 Iisraeli kuningas, astugu nüüd ristilt alla ja me usume
 temasse!

Ta on lootnud Jumala peale, eks tema päästku ta, kui ta
 teda tahab, ta ju ütleb, et ta on Jumala Poeg.”

Just niisamuti teotasid teda ka koos temaga ristilöödud
 teeröövlid.

Jeesus sureb ristil Keskpäeval aga tuli pimedus üle kogu maa kuni kella
 kolmeni pärast lõunat.

Kella kolme paiku aga kisendas Jeesus valju häälega:
 „Elii, elii, lemaa sabahtani?” - see tähendab: „Mu Jumal, mu
 Jumal, miks sa mu maha jätsid?”

Aga mõned sealseisjaist laususid seda kuuldes: „See
 hüüab Eelijat appi!”

Ja kohe jooksis üks nende seast ja võttis äädikaga
 immutatud käsna, pistis selle roo otsa ja pakkus talle juua.

Aga teised rääkisid: „Noh olgu, eks me näe, kas Eelija
 tuleb teda päästma!”

Jeesus aga, kisendades taas valju häälega, heitis hinge.
Ja ennäe, templi vahevaip kärises ülalt alla kaheks
 ja maa värises ja kaljud murdusid

ja hauakambrid avanesid ja ärkas üles palju magama uinunud
 pühade ihusid

ja need tulid hauakambritest välja ja läksid pärast tema
 surnuist ülesäratamist pühasse linna ja paljud said seda näha.

Aga kui väeülem ja need, kes koos temaga Jeesust valvasid,
 nägid maavärisemist ja seda, mis sündis, lõid nad väga kartma
 ja ütlesid: „Tõesti, see oli Jumala Poeg!”

Aga seal oli toimuvat eemalt vaatamas palju naisi, kes
 olid Jeesusele järgnenud Galileast alates teda teenides,

nende seas Maarja Magdaleena ja Jaakobuse ja Joosepi ema
 Maarja ning Sebedeuse poegade ema.

Jeesus maetakse kaljuhauda Aga õhtu jõudes tuli rikas mees Arimaatiast, nimega Joosep,
 kes oli ka Jeesuse jünger.

See läks Pilaatuse juurde ja palus enesele Jeesuse ihu.
 Siis Pilaatus käskis selle anda.

Ja Joosep võttis ihu, mässis selle puhtasse linasse
ja pani oma uude kaljusse raiutud hauakambrisse, ning
 veeretanud haua ukse ette suure kivi, läks ära.

Aga Maarja Magdaleena ja teine Maarja olid ka seal, nad
 istusid haua vastas.

Järgmisel päeval, see oli pühade valmistuspäevale
 järgnev hingamispäev, tulid ülempreestrid ja variserid Pilaatuse
 juurde kokku

ja ütlesid: „Isand, meile tuleb meelde, et see eksitaja
 ütles, kui ta alles elas: „Mina ärkan kolme päeva pärast üles.”

Käsi nüüd hauda kolmanda päevani valve all pidada, et
 jüngrid ei tuleks ja teda ära ei varastaks ega ütleks rahvale,
 et ta on üles äratatud surnuist, sest nii oleks viimane pettus
 hullem kui esimene.”

Pilaatus lausus neile: „Siin on teile valvesalk. Minge ning
 pidage valvet, nii nagu oskate!”

Nemad läksid ja võtsid haua valve alla ja koos
 valvesalgaga pitseerisid kivi.