Piibel.NET
Taaniel
 
Eestikeelne Piibel 1997
4Nebukadnetsari teine unenägu Mina, Nebukadnetsar, olin muretu oma kojas ja õnnelik oma
 palees.

Ma nägin und ja see kohutas mind; mu voodisoleku
 kujutlused ja peas sündinud nägemused tegid mulle hirmu.

Ja ma andsin käsu tuua mu ette kõik Paabeli targad, et need
 seletaksid mulle unenäo tähenduse.

Siis tulid ennustajad, nõiad, Kaldea teadjad ja
 tähetargad, ja ma jutustasin neile unenäo, aga nad ei suutnud
 mulle seletada selle tähendust.

Aga viimaks tuli mu ette Taaniel, kelle nimi on Beltsassar
 minu jumala nime järgi ja kelles on pühade jumalate vaim, ja ma
 jutustasin talle oma unenäo:

Beltsassar, ennustajate ülem, ma tean, et sinus on pühade
 jumalate vaim ja et ükski saladus ei tee sulle raskust. Siin on
 mu unenäo nägemused, mis ma nägin - ütle selle tähendus!

Ja need on mu pea nägemused, mis mul voodis olles olid: ma
 vaatasin, ja ennäe, keset maad oli üks puu ja selle kõrgus oli
 suur.

Puu kasvas ja muutus tugevaks, selle kõrgus ulatus taevani
 ja seda oli näha kogu maa ääreni.

Sellel olid ilusad lehed ja palju vilja ning seal oli
 toidust kõigile; selle all oli varju loomadele ja selle okstel
 elasid taeva linnud ning kõik liha toitis ennast sellest.

Ma nägin oma pea nägemustes, mis mul voodis olles olid, ja
 vaata, püha ingel astus taevast alla.

Ta hüüdis valjusti ja ütles nõnda: „Raiuge puu maha ja
 laasige sellelt oksad, rabage sellelt lehed ja puistake vili laiali,
 siis põgenevad loomad selle alt ja linnud selle okstelt!

Aga juur jätke maa sisse, raud- ja vaskahelasse aasa
 rohu peale; seda kastetagu taeva kastega ja koos loomadega olgu
 tal osa maa rohust.

Tema inimsüda võetagu ja temale antagu looma süda, ja
 seitse aega käigu temast üle!

See käsk oleneb inglite otsusest ja see asi pühade sõnast,
 selleks et elavad tunneksid, et Kõigekõrgem valitseb inimeste
 kuningriigi üle, annab selle, kellele ta tahab, ja tõstab selle
 üle kõige alama inimese.”

Selle unenäo nägin mina, kuningas Nebukadnetsar. Ja sina,
 Beltsassar, ütle, mida see tähendab, sest ükski mu kuningriigi
 tarkadest ei suuda mulle seletada selle tähendust! Sina
 aga suudad, sest sinus on pühade jumalate vaim.”

Taaniel seletab unenäo Taaniel, kelle nimi oli Beltsassar, kohkus siis
 hetkeks ja ta mõtted ehmatasid teda. Kuningas rääkis ja
 ütles: „Beltsassar, ärgu unenägu ja selle tähendus sind
 ehmatagu!” Beltsassar kostis ja ütles: „Mu isand! Unenägu tabagu
 su vihkajaid ja selle tähendus su vaenlasi!

Puu, mida sa nägid, mis kasvas ja sai tugevaks, mille
 kõrgus ulatus taevani ja mis oli nähtav kogu maal,

millel olid ilusad lehed ja palju vilja ning kus oli
 toidust kõigile, mille all elasid välja loomad ja mille okstel
 asusid taeva linnud -

see oled sina, kuningas, kes oled kasvanud ja saanud
 tugevaks; sinu suurus on kasvanud ja ulatub taevani ning sinu
 valitsus ulatub maailma ääreni.

Ja et kuningas nägi püha ingli taevast alla astuvat ja
 ütlevat: „Raiuge puu maha ja hävitage see, aga jätke juur maa
 sisse, raud- ja vaskahelasse aasa rohu peale; seda kastetagu
 taeva kastega ja koos välja loomadega olgu tal osa, kuni seitse
 aega on temast üle käinud”,

selle tähendus, oh kuningas, ja Kõigekõrgema otsus, mis
 tabab mu isandat kuningat, on see:

sind aetakse ära inimeste hulgast ja sul on eluase välja
 loomade juures; sulle antakse rohtu süüa nagu härgadele ja sind
 kastetakse taeva kastega, ja sinust käib üle seitse aega, kuni
 sa tunned, et Kõigekõrgem valitseb inimeste kuningriigi üle ja
 annab selle, kellele tahab.

Ja et puu juur kästi alles jätta, tähendab seda: su
 kuningriik jääb sinule, niipea kui sa mõistad, et taevas
 valitseb.

Seepärast, oh kuningas, lase enesele meeldida mu nõu:
 vabasta ennast oma pattudest õigluse läbi, ja oma
 ülekohtutegudest viletsate peale halastades, et su õnn võiks
 kesta!”

Kõik see tabas kuningas Nebukadnetsarit.
Kaheteistkümne kuu pärast, kui ta oli kõndimas Paabeli
 kuningliku palee katusel,

hakkas kuningas rääkima ja ütles: „Eks see ole see suur
 Paabel, mille ma oma võimsa jõuga olen ehitanud kuninglikuks
 valitsuspaigaks ja oma väärikuse auks?”

Sõna oli alles kuninga suus, kui taevast kostis hääl:
 „Sinule, kuningas Nebukadnetsar, öeldakse: Sinult võetakse
 kuningriik,

sind aetakse ära inimeste juurest ja su asupaik on väljal
 loomade juures; sulle antakse süüa rohtu nagu härgadele ja
 sinust käib üle seitse aega, kuni sa mõistad, et Kõigekõrgem
 valitseb inimeste kuningriigi üle ja annab selle, kellele
 tahab.”

Selsamal silmapilgul sai see sõna Nebukadnetsari
 kohta tõeks ja ta aeti ära inimeste juurest; ta sõi rohtu nagu härjad
 ja ta ihu kasteti taeva kastega, kuni ta juuksed kasvasid pikaks
 nagu kotkasuled ja ta küüned olid nagu linnuküünised.

„Aga pärast selle aja möödumist, mina, Nebukadnetsar,
 tõstsin oma silmad taeva poole ja mulle tuli mõistus tagasi; ja
 ma õnnistasin Kõigekõrgemat, kiitsin ja ülistasin teda, kes elab
 igavesti, kelle valitsus on igavene valitsus ja kelle kuningriik
 püsib põlvest põlve.

Kõiki, kes elavad maa peal, ei tule panna mikski, sest tema
 talitab, nagu tahab, niihästi taeva väega kui maa elanikega, ega
 ole seda, kes võiks lüüa tema käe peale ja öelda temale: „Mis sa
 teed?”

Selsamal ajal tuli mu mõistus tagasi, ja mu toredus ja
 hiilgus tulid tagasi mu kuningriigi auks; mu ametikandjad ja
 suurnikud otsisid mind, ja mind pandi taas mu kuningriigi üle ja
 mulle anti veelgi suurem võim.

Nüüd mina, Nebukadnetsar, kiidan ja ülistan ja austan
 taeva kuningat, sest kõik tema teod on tõde ja tema teed on
 õiged! Tema võib alandada neid, kes käivad kõrkuses.”