Eestikeelne Piibel 1997
42Häbist Aga nende pärast ära häbene, hoolimata isikust, sest see oleks patuks:Kõigekõrgema Seadus ja leping ning otsus, millega sa jumalakartmatule kohut mõistad,
kokkulepe kaaslase ja teekäijaga ning pärandiosa andmine omastele,
kaalu ja vihtide täpsus ning kasu, olgu seda palju või pisut,
raha, mis on saadud kauplemisest, vali lastekasvatus ja nurjatu orja selja veriseks löömine.
Alatu naise eest kaitseb pitser ja kus on palju käsi, seal lukusta!
Mis sa välja annad, olgu loendatud ja kaalutud, väljaminek ja sissetulek - kõik olgu kirjas!
Ära häbene õpetamast arutut ja rumalat ning vana meest, keda süüdistatakse hooratöös! Siis oled sa tõesti hästi kasvatatud ja austatud kõigi elavate ees.
Isa mure tütre pärast Tütar on isale varjatud mureks ja rahutus tema pärast viib une: kui ta on noor, et ta ei närtsiks, ja kui ta on abielus, et mees teda ei vihkaks,
kui ta on neitsi, et teda ei võrgutataks ja ta ei jääks rasedaks oma isakodus; kui ta on mehel, et ta ei eksiks ja abielus olles ei jääks viljatuks.
Kangekaelset tütart valva rangelt, et ta ei teeks sind vaenlaste naerualuseks, kõmuks linnas ja laimatavaks rahvale, ega häbistaks sind suure kogu ees!
Naistest Ära vaata ühtki inimest tema ilu pärast ja ära istu naiste seltskonnas!
Sest riideist väljub koi ja naisest naise kurjus.
Parem kuri mees kui edvistav naine, naine, kes toob häbi ja pilget.
Jumala tegude ülistus looduses Ma tahan nüüd meenutada Issanda tegusid ja jutustada, mida olen näinud. Issanda teod on sündinud tema sõna läbi.
Päike valgustab ja paistab kõigi peale ja Issanda teod on täis tema enese auhiilgust.
Issand ei ole pühitsetuilegi võimaldanud üles lugeda kõiki tema imetegusid, mis Issand, Kõigeväeline, on kinnitanud, et maailm seisaks kindlana tema auhiilguses.
Issand uurib sügavikku ja südant, ja mõistab nende riukaid, sest Kõigekõrgem on kõiketeadja ja näeb aegade märke.
Tema kuulutab minevikku ja tulevikku ning ilmutab salaasjade jälgi.
Ükski mõte ei lähe temal kaotsi, ükski sõna ei jää temale saladuseks.
Oma tarkuse suured teod on ta hästi teinud, nõnda, et need jäävad igavikust igavikku. Midagi ei ole lisada, midagi ei ole ära võtta, ja temale ei ole vaja ühtki nõuandjat.
Kui imetlusväärsed on kõik tema teod, ja mis neist tuntakse, on kübemeke.
Need kõik elavad ja jäävad igavesti, igaks otstarbeks, ja kõik kuulavad tema sõna.
Kõik on paari kaupa, teineteisega vastamisi, ja tema ei ole teinud midagi, mis on puudulik.
Üks toetab teise hüvangut - ja kes küllastuks tema auhiilguse nägemisest?