Eestikeelne Piibel 1997
3Igal asjal on oma aeg Igale asjale on määratud aeg, ja aeg on igal tegevusel taeva all:aeg sündida ja aeg surra, aeg istutada ja aeg istutatut kitkuda;
aeg tappa ja aeg terveks teha, aeg maha kiskuda ja aeg üles ehitada;
aeg nutta ja aeg naerda, aeg leinata ja aeg tantsida;
aeg kive pilduda ja aeg kive koguda, aeg kaelustada ja aeg kaelustamisest hoiduda;
aeg otsida ja aeg kaotada, aeg hoida ja aeg ära visata;
aeg rebida ja aeg õmmelda, aeg vaikida ja aeg rääkida;
aeg armastada ja aeg vihata, aeg sõjal ja aeg rahul.
Mis kasu on töötegijal sellest, mille kallal ta vaeva näeb?
Ma olen näinud tööd, mida Jumal on andnud inimlastele, et nad
sellega endid vaevaksid.
Kõik on ta omal ajal hästi teinud; ta on nende südamesse pannud
ka igaviku, ometi ilma et inimene mõistaks Jumala tehtud tööd
algusest lõpuni.
Ma mõistsin, et neil pole midagi paremat kui rõõmus olla ja elu
nautida.
On ju seegi Jumala and igale inimesele, et ta võib süüa ja juua
ning nautida head, hoolimata kogu oma vaevast.
Ma mõistsin, et kõik, mis Jumal teeb, on igavene; midagi ei ole
sellele lisada ega sellest ära võtta. Ja Jumal on seda teinud nõnda,
et teda tuleb karta.
Mis on, see on juba olnud, ja mis tuleb, seegi on juba olnud.
Jumal otsib möödunu taas välja.
Kohus on Jumala päralt Ja veel nägin ma päikese all kohtupaika, kus oli ülekohus, ja
õiglusepaika, kus oli üleastumine.
Ma mõtlesin südames: Jumal mõistab kohut õigele ja õelale, sest
igal asjal ja igal teol on oma aeg.
Ma mõtlesin südames: See on inimlaste huvides, et Jumal neid
läbi katsub ja et nad näevad, et nad on iseenesest vaid loomad.
Sest mis sünnib inimlastega, see sünnib loomadega - neile
kõigile sünnib sama: nagu sureb üks, nõnda sureb teine, ja neil kõigil on
ühesugune hing; ja inimesel ei ole paremust looma ees, sest kõik on
tühine.
Kõik lähevad ühte paika, kõik on põrmust ja kõik saavad jälle
põrmuks.
Kes teabki, kas inimlaste hing tõuseb ülespoole või kas loomade
hing vajub maa alla?
Ja nõnda ma nägin, et ei ole midagi paremat, kui et inimene on
oma töö juures rõõmus, kuna see on tema osa. Sest kes toob teda
nägema seda, mis on pärast teda?