Piibel.NET
Jesaja
 
Eestikeelne Piibel 1739
13Pabeli kunningriik saab otsa. Raske ennekulutaminne Pabelist , mis Amotsi poeg Jesaia on näinud.
Töstke körge mäe peäle lippo ülles, töstke heält nende pole, tombage käega, et nemmad würstide wärrawist peawad sisseminnema.
MinnaJummalollen neile, kes minnust on pühhitsetud, käsko annud, ma ollen ; ka ommad wäggewad kutsnud omma wihhale, need on, kes römo pärrast hüppawad mo surusse pärrast.
Sure hulga otsekui paljo rahwa heälonmäggede peäl, pagganatte kunningrikide mürrina heäl, kes on koggunud: wäggede Jehowa katsub söawäe järrele,
Kes tullewad kaugelt maalt taewa otsast; Jehowa ja temma melepahhandusse riistadon walmis, keik sedda Maad ärrarikkuma.
Ulluge, sest Jehowa pääwonliggi; se tulleb kui ärraraiskaminne Keigewäggewama käest.
Sepärrast lähhäwad keik käed lödwaks, ja keik innimeste süddamed lähhäwad arraks,
Ja tundwad hirmo, paljo pina ja wallo wottab neid kinni,jatundwad hädda otsego se, kes lapse saab; teine watab teise peäle ehmates, nende palled löwad punnaseks kui tulle-leek.
Wata, Jehowa pääw tulleb, üks hirmus ja hirmsa ja tullise wihhapääw, maad ärrahäwwitama, jaetta temma pattused ta peält ärrakautab.
Sest taewa tähhed ja tem̃a warda-tähhed ei anna omma walgust paista; päike saab pimmedaks, kui ta touseb, ja ku ei anna omma walgust paista.
Ja ma tahhan ma-ilma kätte nähhatakurjusse pärrast, ja öälatte kätte nende üllekohto pärrast, ja löppetada uhkede körkust, ja allandada wägga waljude surustust.
Ma tahhan mehhe kallimaks tehha kui puhtam kuld, jamuinnimesse, kui Owiri kallim kuld.
Sepärrast pannen ma taewast wärrisema, ja Ma wabbiseb om̃a assemest ärra wäggede Jehowa hirmsa wihha läbbi, ja temma tullise wihha päwal.
JaPabeli-rahwaspeab ollema kui pelletud weike hirw, ja kui üks puddolojus, mis ükski ei korrista; iggaüks watab omma rahwa pole, ja iggaüks pöggeneb omma male.
Iggaüks, keddaseältleitakse, pistetakse läbbi, ja iggaüksnendeseltsist langeb moöga läbbi.
Ja nende nori lapsi peab nende nähhes kiwwi wasto paiskama, nende koddasid peab ärrarisutama, ja nende naesi peab ärranaertama.
Wata, ma tahhan nende wasto ärratada Meda-rahwa, kes ei holi höbbedast, ja kuld ep olle nende mele pärrast.
Janendeammud paiskawad poisid wasto maad; ja nemmad ei hallasta ihho suggu peäle, nende silm ei anna armo lastele.
Ja Pabel kunningrikide ehte, Kaldea-rahwa körkusse illopeabsama, nenda kui Jummal Sodoma ja Komorra ümberlöi.
Ta ei jä mitte iggaweste, egga ella ühhest pölwest teise: ja Arabia-rahwas ei lö mitte siñna telkisid ülles, ja karjatsed ei sadakarjasiñna mahhaheitma.
Waid mets-kassid peawad seäl maggama, ja nende koiad täis hirmsaid metsalissi ollema, ja surispea-kulli poiad seäl ellama, ja karrused tondid seäl hüppama;
Ja Ji-metsalissed ulluwad wastastikko temma tühja koddade sees, ja lendawad maud nende lust-honette sees: ja seonliggi, et temma aeg tulleb, ja temma päiwi ei wiwita kauaks.