Eestikeelne Piibel 1739
10Öige üllekohto nuhtlus: Assur peab otsa sama. Hädda neile, kes nurjatumad seädmissed seädnud, ja neile kirjotajattele,kes ikka peälekirjotawad,miswaewa teeb.Et nem̃ad alwade öigust köwweraks pörawad, ja kohhut ärrakissuwad mo rahwa willetsatte käest, et nemmad woiksid lessednaesed risuda, ja waesed lapsed paljaks tehha.
Agga mis tahhate teie tehha arropiddamisse ja ärrahäwwitamisse päwal,miskaugelt tulleb? kelle jure tahhate teie pöggeneda abbi sama? ja kuhho tahhate teie omma au jätta?
Eksiggaüksei pea nende alla ennast kokkoweddama, kes kinniseutud? jaeksnem̃ad ei pea langema nende alla, kes tappetud? Keik se läbbi ep olle temma wihha pöörnud, ja ta kässi on alles wäljasirrutud.
Hädda Assurile,kesmo wihha wits, ja kelle kä mo melepahhandussekepon.
Ma tahhan tedda ühhe sallalikko rahwa peäle läkkitada, ja tem̃ale käsko anda ühhe rahwa pärrast, kelle peäle ma hirmsast wihhane ollen: et temma peabseddasutumaks ärrarisuma ja pupaljaks teggema, ja neid ärrasötkuma kui sitta, mis ulitsatte peäl.
Agga temma ei mötle sedda wisi, ja temma südda ei arwa sedda wisi; waid temma meel on ärrahukkada ja ärrakautada, ei mitte pissut rahwast.
Sest ta ütleb: Eks mo würstid ei olle keik hopis kunningad?
EksolleKalno kui Karkemis? eks Amatollekui Arpad? eks Samariaollekui Tamaskus?
Kui mo kässi on kätte sanud tühja jum̃alatte kunningrigid, et kül nende nikkertud kuiud üllemadollid, kui Jerusalem̃a ja Samariakuiud.
Eks ma sedda wisi woi tehha Jerusalemmale ja tem̃a ebba-jum̃alattele, kui ma ollen teinud Samariale ja temma tühja jummalattele?
Ja peab sündima, kui Issand keik om̃a tö saab ärra teinud Sioni mäe peäl ja Jerusalemmas, siis tahhan ma Assuri kunninga kätte nähhatasurelisse süddame tö pärrast, ja tem̃a sureliste silmade körkusse pärrast.
Sest ta ütleb: Ma ollen omma käe rammogaseddateinud ja om̃a tarkusse läbbi, sest et ma moistlik ollen, ja tahhan mitme rahwa maraiad komale aiada, ja ärrarisuda, mis nem̃ad kokkopannud, ja tahhan mahhalükkata kui üks wäggew neid, kes istuwadkörges.
Ja mo kässi on nende rahwa warra leidnud kui pessa, ja otsego kegi koggub mahhajäetud munnad,nendaollen ma keik maadenneselekoggunud, jaükskipolle olnud, kes olleks tiwa likutanud, ehk su lahti teind, ehk tiukunud.
Kas kirwes woib kitelda selle wasto, kes temmaga raiub? kas saag surustelleb selle wasto, kes temmaga sagib? otsekui peaks wits neid wintsutama, kes sedda ülleswötwad, otsego woetaks kep üllesseada, miseiollemitte pu.
Sepärrast wottab Issand, wäggede Issand koera-többe läkkitada temma lihhawatte sekka, ja temma au al peab lökke pöllema, kui tulloke pölleb.
Ja Israeli walgus peab tulleks sama, ja temma pühhaLunnastajatulle-legiks, ja peab pöllema, ja ärrasöma ta orjawitsad ja ta kibbowitsad ühhel päwal,
Ja temma metsa ja ta wälja au löppetama hinge ja ihho polest; ja se peab ollema, otsego lippo-mees arraks lähhäb.
Ja tem̃a metsa puid, mis üllejäwad, peab ni pissut ollema, et üks poisike neid woib ülleskirjotada.
Ja peab sündima sel päwal, et, kes Israelist üllejääb, ja kes Jakobi suggust peäseb, se ei wötta ennam ennast selle peäle toetada, kes tedda peksab; waid toetab ennast pühha Israeli Jehowa peäle töes.
Mis üllejääb, mis Jakobist üllejääb, se wottab ümberpöörda wäggewa Jummala pole.
Sest ehk so rahwas,ohIsrael! on kui liiw merre äres,siiskipeabagga, mis temmast üllejääb, ümberpöörma ; löppetaminne on ärramäratud, öigus wöttab woimust.
Sest Issand wäggede Jehowa wottab löppetamist, mis ärramäratud, tehha keik seäl maal.
Sepärrast ütleb Issand wäggede Jehowa nenda: Mo rahwas, kes sa Sionis ellad, ärra karda mitte Assuri eest; kül ta wottab sind witsaga peksta, ja omma keppi so wasto üllestösta sedda wisi, kui Egiptusses sündis.
Sest weel ühhe wägga nattukesseaiapärrast, siis peabmomelepahhandus löpma, ja mo wihha peab teiste peäle otsa teggema.
Ja wäggede Jehowa wottab tem̃a peäle piitsa sata, otsekui Midjani-rahwasmahhalödi Orebi kaljo peäle, ja temma keponmerre wasto ¤, ja ta töstab sedda ülles sedda wisi kui Egiptusses.
Ja peab sündima sel päwal,ettem̃a koorm so Ollade peält, ja ta ikke so kaela peält peab ärrasama, ja ikke peab ärrarikkutud sama ölli pärrast.
Ta tulleb Ajati pole, ta lähhäb Migronist läbbi, Mikmasiliñnapanneb ta ommad söariistad mahha.
Ja ta on koolmest läbbi läinud,ja üttelnud:Kibeas peab meie ömaia ollema; Rama wärriseb, Kibea Sauli lin lähhäb pöggenema.
Hüa helleda heälega, Kallimi tüttar! pañe tähhele Laisa pole, sinna willets Anatot!
Madmena-rahwas hulgub; kes Kibeas ellawad, need on ruttoga ärrapöggenend.
Ta jääb alles ühhe päwa Nobisse seisma,siiswottab ta omma kät likutada Sioni tütre mäe pole, Jerusalemma mäekingo pole.
Wata, Issand wäggede Jehowa wottab sedda kallist oksa wäggise ärraraiuda, ja wägga pitkadoksadraiutakse ärra, ja körged allandatakse.
Ja ta laastub metsa räggastikko ärra rauaga, ja Libanon peab ühhe aulisse läbbi langema.