Eestikeelne Piibel 1739
16Jummala wihha wallatakse kausist wälja neist seitsmest inglist. Ja ma kuulsin sure heäle templist, se ütles neile seitsme inglile: Minge ja wallage wälja need Jummala kange wihha kausid Ma peäle.Ja se essimenne läks ärra, ja wallas om̃a kausi wälja Ma peäle, ja üks kurri ja tigge paise sai nende innimeste külge, kennel metsalisse märk olli, ja kes temma kuio kummardasid.
Ja teine ingel wallas omma kausi wälja merresse, ja se sai otsego ühhe surno werreks, ja igga ellaw hing surri ärra merresse.
Ja kolmas ingel wallas omma kausi wälja jöggede ja wee-hallikatte sisse, ja nemmad said werreks.
Ja ma kuulsin selle wee ingli ütlewad: Öige olled sa, Issand, kes sa olled, ja kes sa ollid, ja se pühha, sest et sa sedda kohhut olled moistnud.
Sest et nemmad pühhade ja prohwetide werd ärrawallanud , siis olled sa ka werd neile jua annud; sest nemmad onseddawäärt.
Ja ma kuulsin altaristühhe teiseütlewad: Töest Issand Jummal, sa keigewäggewam, sinno kohtud on tössised ja öiged.
Ja neljas ingel wallas wälja omma kausi päikesse peäle: ja temmale anti tullega körwetada innimessed.
Ja innimessed körwetati surest pallawast, ja teotasid Jummala nimme, kel melewald on nendesinnaste nuhtluste ülle, ja ei parrandanud mitte meelt, et nemmad temmale piddid au andma.
Ja wies ingel wallas wälja omma kausi metsalisse au-järje peäle, ja temma kunningriik sai pimmedaks, ja nemmad nerrisid ommad keled wallo pärrast.
Ja teotasid taewa Jummalat keige om̃a wallo ja omma paisede pärrast, ja ei pöörnud mitte ommast teggudest.
Ja kues ingel wallas wälja omma kausi se sure Wratti jöe peäle, ja temma wessi kuiwis ärra, et nende kunningatte te päwa-tousmisse poolt piddi walmistadama.
Ja minna näggin, et lendwa mao suust, ja metsalisse suust, ja se walle-prohweti suust kolm rojast waimo otsego konnadwälja tullid.
Sest nemmad on kurja waimude waimud, kes immetähtesid tewad, kes wälja lähhäwad Ma ja keige ma-ilma kunningatte jure, neid seks keigewäggewama Jummala sureks päwaks sötta kogguma.
Wata, ma tullen kui warras ; önnisonse, kes walwab, ja hoiab ommad rided, et temma ei käi allasti, ja et temma häbbi ei sa nähtud.
Ja temma on neid kokkokoggunud ühte paika, mis Ebrea-kele Armageddoniks hütakse.
Ja seitsmes ingel wallas omma kausi wälja tule kätte, ja suur heäl tulli wälja taewa templist au-järje peält, se ütles: Se on sündinud.
Ja heäled, ja pitkse mürrisemissed, ja walgud sündisid, ja suur ma-wärriseminne sündis, mähhärdust ei olle olnud, sitast kui innimessed Ma peäle sanud, sähhärdunne üpris suur ma-wärriseminneolli se.
Ja se suur lin lödi kolmeks ossaks, ja pagganatte liñnad langsid, ja sedda suurt Pabilonit mälletati Jummala ees, et ta omma sure kange wihha wina karrikast temmale piddi andma.
Ja keik sared pöggenesid, ja mäggesid ei olle leitud.
Ja suur rahhe ni raske kui üks talent tulli taewast mahha innimeste peäle, ja need innimessed teotasid Jummalat se rahhe nuhtlusse pärrast, sest temma nuhtlus olli wägga suur.