Eestikeelne Piibel 1739
1Kallis maenitsus ja öppetus Jummalast Issast ja Kristussest. Joannes nääb ühhes näus Jesust Kristust. Sallaja-assi neist 7 taewa tähhest, ja 7 küünla jallast. Se onJesusse Kristusse ilmutaminne, mis Jummal temmale on annud, et ta omma sullastele piddi näitma, mis noppeste piddi sündima, ja onseddatähhendanud omma sullase Joannessele ja läkkitanud omma ingli läbbi.Sesinnane on tunnistanud Jummala sanna, ja Jesusse Kristusse tunnistust, jakeik, mis ta on näinud.
Önnisonse, kes loeb, ja need, kes kuulwad needsinnatsed prohweti-kulutamisse sannad, ja peawad, mis sesse on kirjotud, sest aegonliggi.
Joannes neile seitsme koggodussele, misonAsia-maal: armolgoteile ja rahho sest, kes on, ja kes olli, ja kes tulleb: ja neist seitsmest Waimust, kes tem̃a au-järje ees on.
Ja Jesussest Kristussest,kes onse ustaw tunnistaja, se essite sündinud surnutte seast ja ma-ilma kunningatte üllem, kes meid on armastanud, ja meid pesnud meie pattudest omma werre sees.
Ja on meid kunningaiks ja preestriks töstnud Jummalale ja omma Issale: temmaleolgoau ja wäggi iggaweste iggawesseks aiaks. Amen.
Wata, temma tulleb pilwedega, ja keik silmad peawad tedda näggema, kaneed, kes tedda on läbbipistnud, ja keik selle Ma sugguarrud peawad temma pärrast ulluma; jah, amen.
Minna ollen A ning O, Algminne ja Ots, ütleb Issand, kes on, ja kes olli, ja kes tulleb, se keigewäggewam.
Minna Joannes, kes ka teie wend ja seltsimeesollenJesusse Kristusse willetsusses ja kunningrikis ja kannatusses, ma ollin seäl sare peäl, mis Patmusseks hütakse, Jummala sanna pärrast, ja Jesusse Kristusse tunnistusse pärrast.
Ma ollin waimus Issanda päwal, ja kuulsin ennese tagga ühhe sure kui passuna heäle.
Se ütles: Minna ollen A ning O, essimenne ja wiimne, ja mis sa nääd,seddakirjota ramato sisse, ja läkkita nende koggoduste kätte, misonAsia-maal, Ewesusse, ja Mürna, ja Pergamusse, ja Tüatira, ja Sardisse, ja Wiladelwia ja Laodikealiñnadesees.
Ja ma pöörsin ennast ümber sedda heält waatma, mis minnoga räkis: ja kui ma ennast sain ümberpöörnud, siis näggin ma seitse kuld-küünlajalga,
Ja kesk nende seitsme küünlajalla wahhel, ühhe, kesolliinnimesse Poia sarnane, sel olli pitk kuub selgas, ja kuld-wötemmarindade alla pandud.
Agga temma Pea ja juuksedollidwalged, kui walge wil, kui lummi, ja temma silmad kui tulle-leek.
Ja temma jalladollidhiilgawa wasse sarnatsed, ja kumad otsekui ahjus, ja temma heälolliotsekui paljo wette kohhiseminne.
Ja temmal olli parremas käes seitsetaewatähte, ja temma suust läks wälja terraw kahheterrane moök, ja tem̃a palle otsekui päike paistab ommas wäes.
Ja kui ma tedda näggin, langsin ma kui surnud temma jalge ette mahha, ja ta panni omma parremat kät minno peäle, ja ütles mo wasto: Ärra karda, minna ollen essimenne ja wiimne.
Ja kes ellas, ja ollin surnud, ja wata, ma ellan iggaweste iggawesseks aiaks, Amen. Ja minno kä on pörgo ja surma wotmed.
Kirjota, mis sa olled näinud, ja misnüüdon, ja mis pärrast sedda peab sündima.
Kirjotanende seitsmetaewatähhe sallaja-asja, mis sa minno parremas käes olled näinud, ja neid seitse kuld-küünlajalga. Need seitse tähte on nende seitsme koggodusse inglid, ja need seitse küünlajalga, mis sa olled näinud, on seitse koggodust.