Eestikeelne Piibel 1739
12Neljas näggo risti-koggodusse woitlemissest, ja et temma ärrawoidab kurrati ja temma seltsi.(Epistel Mihkli päwal. Ja üks suur täht nähti taewas: üks naene olli ehhitud päikessega, ja ku temma jalge al, ja temma Peas kroon kahhestteistkümnest tähhest.Ja ta olli käima peäl, ja kissendas lapse waewas, ja temmal olli suur wallo, kui ta piddi lapse sama.
Ja üks teine täht nähti taewas, ja wata, üks suur tullekarwa lendaw maddo, sel olli seitse Pead, ja kümme sarwe, ja temma peade peäl seitse kunninglikko pea-ehtet.
Ja temma sabba tombas kolmanda ossa taewa tähtä, ja wiskas neid Ma peäle, ja se lendaw maddo seisis selle naese ees, kes lapse piddi sama, et ta, kui ta saaks lapse sanud, temma lapse piddi ärrasöma.
Ja temma sai ühhe poeglapse, kes kui üks karjane keik pagganad raudkeppiga peab hoidma , ja temma laps kisti Jummala ja temma au-järje jure.
Ja se naene pöggenes körbe, kussa temmale asset olli walmistud Jummalast,ettedda seäl piddi toidetama tuhhat kaks sadda kuuskümmend päwa.
Ja södda tousis taewas: Mikael ja temma inglid söddisid lendwa mao wasto, ja se lendaw maddo söddis ja temma inglid.
Ja nemmad ei saand woimust, ja nende asset ei leitud mitte ennam taewast.
Ja se suur lendaw maddo heideti wälja, se wanna maddo, kedda hütakse kurratiks ja sadanaks, kes keik ilma-maad ärraeksitab, tedda heideti Ma peäle, ja temma inglid heideti mahha temmaga.
Ja minna kuulsin sure heäle, se ütles taewas: Nüüd on önnistus ja wäggi ja kunningriik meie Jummala, ja melewald tem̃a KRISTUSSE pärrast sanud, sest et mahhaheidetud on meie wendade peälekaebaja, kes nende peäle kaebab meie Jummala ees ööd ja päwad.
Ja needsam̃ad on tedda ärrawoitnud Talle werre pärrast, ja omma tunnistusse sanna pärrast, ja ei olle omma ello mitte armastanud surmani.
Sepärrast olge wägga röömsad, taewad, ja teie, kes nende sees ellate.) Hädda neile, kes elawad Ma ja merre peäl, sest et kurrat teie jure mahhatulnud, ja temmal on suur wihha, sest ta teab, et temmal pissut aega on.
Ja kui se lendaw maddo näggi, et ta Ma peäle olli heidetud, kiusas temma sedda naest kowwaste takka, kes poeglapse olli ilmale tonud.
Ja selle naesele anti kaks sure kotka tiba, et ta piddi lendma körbe omma paika mao silma eest ärra, kus tedda toidetakse ühhe aia , ja kaks aega, ja pole aega.
Ja se maddo aias se naese järrele ommast suust wet otsekui jöggi, et ta tedda otsekui jöewooga piddi ärrawima.
Agga Ma aitas sedda naest, ja Ma teggi omma suud lahti, ja nelas sedda jögge ärra, mis lendaw maddo ommast suust wäljaaias.
Ja se lendaw maddo sai wihhaseks se naese peäle, ja läks söddima nendega, kes temma suggust üllejänud, kes Jummala kässosannad peawad , ja keñel Jesusse Kristusse tuñistus ¤ on.
Ja mind pandi seisma merre liwa peäle.