Eestikeelne Piibel 1997
11Jeesus sõidab kuninglikult Jeruusalemma Ja kui nad jõudsid Jeruusalemma lähedale Betfagesse jaBetaaniasse Õlimäe juurde, läkitas Jeesus kaks oma jüngritest
ja ütles neile: „Minge külla, mis on teie ees, ja kohe, kui
jõuate sinna, leiate kinniseotud sälu, kelle seljas ei ole
istunud veel ükski inimene. Päästke see lahti ja tooge siia!
Ja kui keegi teile ütleb: Miks te seda teete? siis öelge:
Issand vajab teda ja läkitab ta peatselt tagasi!”
Jüngrid läksid ja leidsid sälu seotuna värava juures
tänaval ja päästsid ta valla.
Ja mõned sealseisjaist ütlesid neile: „Mis te teete,
et päästate sälu lahti?”
Aga nemad ütlesid neile just nõnda, nagu Jeesus oli
käskinud, ja nad jäeti rahule.
Ja nad tõid sälu Jeesuse juurde ja heitsid oma rõivad ta
peale ning Jeesus istus sälu selga.
Ja paljud laotasid tee peale oma rõivad, aga teised
väljadelt raiutud oksi.
Need aga, kes käisid Jeesuse eel ja järel, hüüdsid:
„Hoosanna! Õnnistatud olgu see, kes tuleb Issanda nimel!
Õnnistatud olgu meie isa Taaveti tulev kuningriik! Hoosanna kõrgustes!”
Ja Jeesus tuli Jeruusalemma pühakotta. Kui ta oli
ümberringi kõike vaadanud, läks ta hilise aja tõttu
koos nende kaheteistkümnega Betaaniasse.
Jeesus ja viljatu viigipuu Ja järgmisel päeval Betaaniast lahkumisel tundis Jeesus
nälga
ja kui ta kaugelt nägi lehis viigipuud, läks ta vaatama,
kas ehk midagi selle otsast on leida. Ja kui ta puu juurde oli
tulnud, ei leidnud ta muud kui lehti; sest ei olnud viigimarjade
aeg.
Ja Jeesus ütles puule: „Ärgu keegi enam iialgi söögu
sinust vilja!” Ja ta jüngrid kuulsid seda.
Jeesus ajab kaubitsejad templist välja Ja nad tulid Jeruusalemma. Ja Jeesus läks pühakotta ning
hakkas välja ajama neid, kes pühakojas müüsid ja ostsid, ning
lükkas kummuli rahavahetajate lauad ja tuvimüüjate pingid
ega lubanud, et keegi kannaks asju läbi pühakoja.
Ja ta õpetas ja kõneles neile: „Eks ole kirjutatud, et
minu koda hüütagu palvekojaks kõigile rahvastele? Aga teie olete selle teinud röövlikoopaks!”
Ja ülempreestrid ja kirjatundjad said sellest kuulda ning
otsisid võimalust Jeesust hukata, sest nad kartsid teda, kuna kogu
rahvas oli hämmastunud tema õpetusest.
Aga õhtuti läksid Jeesus ja jüngrid alati linnast välja.
Jeesus räägib usu väest Ja varahommikul nägid nad mööda minnes viigipuu juurteni
ära kuivanud olevat.
Ja Peetrus, kes mäletas, ütles Jeesusele: „Rabi, vaata,
viigipuu, mille sa needsid, on ära kuivanud!”
Ja Jeesus vastas neile: „Olgu teil usku Jumalasse!
Tõesti, ma ütlen teile, kes iganes ütleb tollele mäele:
„Kerki ja kukuta end merre!” ega kõhkle oma südames, vaid usub,
et see, mis ta räägib, sünnib, siis see saabki talle!
Seepärast ma ütlen teile: Kõike, mida te iganes palves
endale palute - uskuge, et te olete saanud, ja see saabki
teile!
Ja kui te olete palvetamas, siis andke andeks, kui teil
on midagi kellegi vastu, et ka teie Isa taevas annaks teile
andeks teie eksimused.
[Kui te aga ei anna andeks, siis ei anna ka teie Isa, kes
on taevas, teie eksimusi teile andeks.]”
Küsimus Jeesuse meelevallast Ja nad tulid uuesti Jeruusalemma. Ja kui Jeesus kõndis
pühakojas, astusid ülempreestrid ja vanemad ta juurde
ja ütlesid talle: „Millise meelevallaga sa seda kõike teed?
Või kes on andnud sulle selle meelevalla, et sa seda teed?”
Aga Jeesus ütles neile: „Minagi küsin teilt üht asja ja
teie vastake mulle, ja siis ma ütlen teile, millise meelevallaga
mina seda kõike teen.
Kas Johannese ristimine oli taevast või inimestest?
Vastake mulle!”
Ja nad arutasid omavahel: Kui ütleme, et taevast, siis ta
ütleb: „Miks te siis ei uskunud teda?”
Või peaksime ütlema, et inimestest? - aga nad kartsid
rahvahulka, sest kõikide meelest oli Johannes tõepoolest olnud
prohvet.
Nii nad vastasid Jeesusele: „Meie ei tea.” Ja Jeesus ütles
neile: „Ega siis minagi ütle teile, millise meelevallaga ma seda
kõike teen.”