Eestikeelne Piibel 1997
Taaniel 4 Ja need on mu pea nägemused, mis mul voodis olles olid: ma vaatasin, ja ennäe, keset maad oli üks puu ja selle kõrgus oli suur.Puu kasvas ja muutus tugevaks, selle kõrgus ulatus taevani ja seda oli näha kogu maa ääreni.
Sellel olid ilusad lehed ja palju vilja ning seal oli toidust kõigile; selle all oli varju loomadele ja selle okstel elasid taeva linnud ning kõik liha toitis ennast sellest.
Ma nägin oma pea nägemustes, mis mul voodis olles olid, ja vaata, püha ingel astus taevast alla.
Ta hüüdis valjusti ja ütles nõnda: „Raiuge puu maha ja laasige sellelt oksad, rabage sellelt lehed ja puistake vili laiali, siis põgenevad loomad selle alt ja linnud selle okstelt!
Aga juur jätke maa sisse, raud- ja vaskahelasse aasa rohu peale; seda kastetagu taeva kastega ja koos loomadega olgu tal osa maa rohust.
Tema inimsüda võetagu ja temale antagu looma süda, ja seitse aega käigu temast üle!
See käsk oleneb inglite otsusest ja see asi pühade sõnast, selleks et elavad tunneksid, et Kõigekõrgem valitseb inimeste kuningriigi üle, annab selle, kellele ta tahab, ja tõstab selle üle kõige alama inimese.”
Selle unenäo nägin mina, kuningas Nebukadnetsar. Ja sina, Beltsassar, ütle, mida see tähendab, sest ükski mu kuningriigi tarkadest ei suuda mulle seletada selle tähendust! Sina aga suudad, sest sinus on pühade jumalate vaim.”
Taaniel, kelle nimi oli Beltsassar, kohkus siis hetkeks ja ta mõtted ehmatasid teda. Kuningas rääkis ja ütles: „Beltsassar, ärgu unenägu ja selle tähendus sind ehmatagu!” Beltsassar kostis ja ütles: „Mu isand! Unenägu tabagu su vihkajaid ja selle tähendus su vaenlasi!
Puu, mida sa nägid, mis kasvas ja sai tugevaks, mille kõrgus ulatus taevani ja mis oli nähtav kogu maal,
millel olid ilusad lehed ja palju vilja ning kus oli toidust kõigile, mille all elasid välja loomad ja mille okstel asusid taeva linnud -
see oled sina, kuningas, kes oled kasvanud ja saanud tugevaks; sinu suurus on kasvanud ja ulatub taevani ning sinu valitsus ulatub maailma ääreni.
Ja et kuningas nägi püha ingli taevast alla astuvat ja ütlevat: „Raiuge puu maha ja hävitage see, aga jätke juur maa sisse, raud- ja vaskahelasse aasa rohu peale; seda kastetagu taeva kastega ja koos välja loomadega olgu tal osa, kuni seitse aega on temast üle käinud”,
selle tähendus, oh kuningas, ja Kõigekõrgema otsus, mis tabab mu isandat kuningat, on see:
sind aetakse ära inimeste hulgast ja sul on eluase välja loomade juures; sulle antakse rohtu süüa nagu härgadele ja sind kastetakse taeva kastega, ja sinust käib üle seitse aega, kuni sa tunned, et Kõigekõrgem valitseb inimeste kuningriigi üle ja annab selle, kellele tahab.
Ja et puu juur kästi alles jätta, tähendab seda: su kuningriik jääb sinule, niipea kui sa mõistad, et taevas valitseb.
Seepärast, oh kuningas, lase enesele meeldida mu nõu: vabasta ennast oma pattudest õigluse läbi, ja oma ülekohtutegudest viletsate peale halastades, et su õnn võiks kesta!”