Eestikeelne Piibel 1997
2. Kuningate 12 Joas oli kuningaks saades seitse aastat vana.Jehu seitsmendal aastal sai Joas kuningaks ja ta valitses Jeruusalemmas nelikümmend aastat; ta ema nimi oli Sibja, Beer-Sebast.
Joas tegi kogu oma eluaja, mis õige oli Issanda silmis, sest preester Joojada oli teda õpetanud.
Aga ohvrikünkad ei kadunud, vaid rahvas ohverdas ja suitsutas veelgi ohvriküngastel.
Ja Joas ütles preestritele: „Kõik pühitsetud andide raha, mis tuuakse Issanda kotta, käibel olev raha, hingeraha, mille järgi igaühte on hinnatud, kõik raha, mida keegi südame sunnil toob Issanda kotta,
võtku preestrid enestele, igaüks oma tuttavalt, aga nad peavad kohendama koja lagunenud kohti, kõike, mis seal leitakse olevat lagunenud!”
Aga kuningas Joase kahekümne kolmandal aastal ei olnud preestrid veel kohendanud koja lagunenud kohti.
Siis kuningas Joas kutsus preester Joojada ja teised preestrid ning ütles neile: „Miks te ei kohenda kojas seda, mis on lagunenud? Aga nüüd ärge võtke raha oma tuttavailt enam enestele, vaid andke see lagunenud koja heaks!”
Ja preestrid olid nõus, et nad ei võta rahvalt raha ega kohenda ka ise lagunenud koda.
Siis preester Joojada võttis ühe kirstu, puuris augu kaanesse ja pani selle altari kõrvale, paremale poole, kui minna Issanda kotta; ja preestrid, lävehoidjad, panid sinna kõik raha, mis toodi Issanda kotta.
Ja kui nad nägid, et kirstus oli palju raha, siis läks kuninga kirjutaja koos ülempreestriga sinna ja nad lugesid ning sidusid kokku raha, mis leidus Issanda kojas.
Siis anti vaetud raha tööjuhatajate kätte, kelle hooleks oli antud Issanda koda, ja nemad maksid puuseppadele ja ehitustöölistele, kes töötasid Issanda kojas,
samuti müürseppadele ja kiviraiujaile ning ostsid puid ja tahutud kive, et kohendada Issanda koja lagunenud kohti, ja maksid kõige eest, mis koja kohendamiseks tarvis läks.
Aga hõbekausse, tahikääre, piserdusnõusid, pasunaid, mitte ühtegi kuld- ega hõberiista ei tehtud Issanda kojale selle raha eest, mis toodi Issanda kotta,
vaid see anti tööjuhatajaile, et nad selle eest kohendaksid Issanda koda.
Meestega, kelle kätte raha anti, et nad annaksid selle töölistele, ei peetud arvet, sest nad talitasid ausasti.
Psalm 139 Laulujuhatajale: Taaveti laul. Issand, sa uurid mind läbi ja tunned mind.
Sina tead, millal ma maha istun ja millal ma tõusen; sa mõistad kaugelt ära mu mõtted.
Sa mõõdad ära mu käimise ja mu pikali-olemise, ja kõik mu teed on sulle tuttavad.
Sõna ei ole veel mu keelel, kui ennäe - sina, Issand, tead selle kõik ära.
Tagant ja eest sa ümbritsed mind ja paned oma pihu mu peale.
See tundmine on minule imeline, see on liiga kõrge, et saaksin sellest jagu.
Kuhu ma võiksin minna su Vaimu eest? Ja kuhu ma põgeneksin su palge eest?
Kui ma astuksin taevasse, siis oled sina seal; kui ma teeksin endale aseme surmavalda, vaata, sina oled seal!
Kui ma võtaksin koidutiivad ja asuksin elama viimse mere äärde,
siis sealgi su käsi juhataks mind ja su parem käsi haaraks minust kinni.
Ja kui ma ütleksin: „Katku mind pimedus ja valgus mu ümber saagu ööks!”,
siis pimedus ei oleks pime sinu ees, vaid öö oleks nagu päev, pimedus oleks otsekui valgus.
Sest sina valmistasid mu neerud ja kudusid mind mu ema ihus.
Ma tänan sind, et olen nii kardetavalt imeliselt loodud. Imelised on sinu teod, seda tunneb mu hing hästi.
Mu luud ei olnud varjul sinu eest, kui mind salajas loodi, kui mind maa sügavuses imeliseks kooti.
Su silmad nägid mind juba mu eos ja su raamatusse kirjutati kõik päevad, mis olid määratud, ehk küll ühtainustki neist ei olnud olemas.
Ent kui kallid on mulle sinu mõtted, oh Jumal! Kui väga suur on nende arv!
Kui ma hakkaksin neid ära lugema, oleks neid rohkem kui liiva. Kui ma ärkan, olen ma alles sinu juures.
Jaakobuse 5 Kuulge nüüd, rikkad, nutke ja ulguge oma tulevaste hädade pärast!
Teie rikkus on pehkinud ja teie rõivad koitanud,
teie kuld ja hõbe on roostes ning nende rooste saab tunnistuseks teie vastu ja sööb teie liha nagu tuli. Te olete kogunud tagavara viimseil päevil.
Vaata, tööliste palk, mille te olete jätnud oma põldudel lõikajatele maksmata, kisendab, ja viljakoristajate karjed on tunginud vägede Issanda kõrvu.
Te olete priisanud ja prassinud maa peal, nuumanud end tapapäeval,
te olete hukka mõistnud õige ja ta mõrvanud. Tema ju ei hakka teile vastu.