Piibel.NET
Piibel.NET
Piibel 1997
Otsing Jh 12:17-50; Mt 26:6-16
(45 vastet, leht 1 2-st)
Matteuse 26Aga kui Jeesus oli Betaanias pidalitõbise Siimona majas, 
astus ta juurde naine, kellel oli alabasternõu ülihinnalise salviga, ning valas salvi lauas istuva Jeesuse pea peale. 
Jüngrite meel läks aga pahaseks seda nähes ja nad ütlesid: „Milleks küll see raiskamine? 
Selle oleks ju võinud müüa suure raha eest ja raha anda vaestele.” 
Aga Jeesus ütles seda märgates neile: „Miks te tülitate seda naist? Ta on teinud mulle kauni teo. 
Vaeseid on teie juures ju alati, mind aga ei ole teil alati. 
Sest seda salvi minu ihu peale kallates tegi tema seda minu matuseks. 
Tõesti, ma ütlen teile, kus iganes kogu maailmas kuulutatakse evangeeliumi, kõneldakse ka tema mälestuseks sellest, mis ta on teinud.” 
Siis läks Juudas Iskariot, üks neist kaheteistkümnest, ülempreestrite juurde 
ja ütles: „Mis te tahate mulle anda, kui ma tema teie kätte annan?” Nemad pakkusid talle kolmkümmend hõberaha. 
Ja sellest alates otsis Juudas parajat hetke, et Jeesust ära anda. 
Johannese 12Siis andis Jeesusest tunnistust rahvahulk, kes oli tema juures, kui ta Laatsaruse hauast välja hüüdis ja tema surnuist üles äratas. 
Just seepärast rahvahulk tuligi talle vastu, et ta kuulis teda olevat teinud selle tunnustähe. 
Variserid ütlesid nüüd üksteisele: „Eks te näe, et te ei saavuta midagi! Vaata, kogu maailm jookseb tema järele!” 
Aga nende seas, kes olid pühadeks üles tulnud Jumalat kummardama, olid mõned kreeklased. 
Need tulid Filippuse juurde, kes oli pärit Galilea Betsaidast, ja palusid teda: „Isand, me tahame Jeesust näha.” 
Filippus tuli ja ütles seda Andreasele. Andreas ja Filippus tulid ja ütlesid seda Jeesusele. 
Aga Jeesus ütles neile: „Tund on tulnud, et Inimese Poeg kirgastataks. 
Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kui nisuiva ei lange maasse ega sure, siis see jääb üksi, aga kui see sureb, siis see kannab palju vilja. 
Kes oma elu armastab, see kaotab selle, ja kes oma elu vihkab selles maailmas, see hoiab selle igaveseks eluks. 
Kes tahab mind teenida, peab järgnema mulle, ja kus olen mina, sinna saab ka mu teenija. Kes iganes mind teenib, seda austab mu Isa. 
Nüüd on mu hing ehmunud. Ja mida ma ütlen? Kas ma pean ütlema: Isa, päästa mind sellest tunnist? Kuid ma olen juba astunud sellesse tundi. 
Isa, kirgasta oma nime!” Siis tuli hääl taevast: „Ma olen kirgastanud ja kirgastan veel.” 
Rahvahulk, kes seisis ja kuulis, arvas, et kõu müristas; aga teised ütlesid: „Ingel rääkis temaga.” 
Jeesus kostis: „See hääl ei sündinud minu, vaid teie pärast.