Eestikeelne Piibel 1997
Psalm 34 Ma tänan Issandat igal ajal, alati on tema kiitus minu suus.Issandast kiitleb mu hing. Viletsad kuulevad ja rõõmutsevad.
Ülistage Issandat koos minuga ja tõstkem üheskoos kõrgeks tema nimi!
Ma otsisin Issandat ja tema vastas mulle ning tõmbas mu välja kõigist mu hädaohtudest.
Kes tema poole vaatavad, säravad rõõmust ja nende palgeile ei tule kunagi häbi.
Siin see armetu hüüdis, ja Issand kuulis ning päästis tema kõigist ta kitsikustest.
Issanda ingel on leerina nende ümber, kes teda kardavad, ja ta vabastab nad.
Maitske ja vaadake, et Issand on hea! Õnnis on mees, kes tema juures pelgupaika otsib.
Johannese 3 Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu.
Jumal ei ole ju läkitanud oma Poega maailma, et ta kohut mõistaks maailma üle, vaid et maailm tema läbi päästetaks.
Kes temasse usub, selle üle ei mõisteta kohut, ja kes ei usu, selle üle on kohus juba mõistetud, sest ta ei ole uskunud Jumala ainusündinud Poja nimesse.
Ent kohus on see, et valgus on tulnud maailma, aga inimesed on armastanud pimedust enam kui valgust, sest nende teod on kurjad.
Igaüks, kes teeb halba, vihkab valgust ega tule valguse juurde, et ta tegusid ei paljastataks.
Aga kes teeb tõtt, see tuleb valguse juurde, et ta teod saaksid avalikuks, sest need on tehtud Jumalas.
Apostlite 5 Aga ülempreester ja kõik ta kaaslased, saduseride erakond, muutusid kadedaks
ja pistsid oma käed apostlite külge ning panid nad üldvanglasse.
Issanda ingel avas aga öösel vangimaja uksed, viis nad välja ja ütles:
„Minge, seiske ja kõnelge rahvale pühakojas kõik selle elu sõnad!”
Kui apostlid seda olid kuulnud, tulid nad koidu ajal pühakotta ja hakkasid õpetama.Aga kui ülempreester ja tema kaaslased pärale jõudsid, kutsusid nad kokku Suurkohtu ja kõik Iisraeli rahva vanemad ning läkitasid kohtuteenrid vangimajja apostleid ära tooma.
Kui need nüüd pärale jõudsid, ei leidnud nad apostleid vanglast. Nad pöördusid tagasi ja teatasid:
„Me leidsime vangimaja küll täiesti kindlalt lukustatuna ja valvurid ustel seismas, aga kui me ukse avasime, ei leidnud seest kedagi.”
Neid sõnumeid kuuldes olid templipealik ja ülempreestrid nõutud - mis küll võis juhtuda?
Siis aga saabus keegi, kes teatas neile: „Ennäe, mehed, kelle teie panite vanglasse, seisavad pühakojas ja õpetavad rahvast!”
Siis läks templipealik sulastega kaasa ja tõi apostlid ära; aga mitte vägisi, sest nad kartsid, et muidu rahvas viskab nad kividega surnuks.