Piibel.NET
Piibel.NET
Piibel 1997
Otsing 2Kn 11:1–4,9–18,20; Ps 132:11,12,13–14,17–18; Mt 6:19–23
(26 vastet, leht 1 2-st)
2. Kuningate 11Kui Ahasja ema Atalja nägi, et ta poeg oli surnud, siis ta võttis kätte ja hukkas kogu kuningliku soo. 
Aga Jooseba, kuningas Joorami tütar, Ahasja õde, võttis Joase, Ahasja poja, ja viis tema surmale määratud kuningapoegade hulgast salaja ühte magamiskambrisse, tema ja ta imetaja; ja nad peitsid teda Atalja eest, nõnda et ta ei saanud surma. 
Ja ta oli Jooseba juures Issanda kojas peidus kuus aastat, kuna Atalja valitses maad. 
Aga seitsmendal aastal läkitas Joojada kaarlaste ja ihukaitse sajapealikute järele ning laskis nad tulla enese juurde Issanda kotta; ja ta tegi nendega lepingu, vannutas neid Issanda kojas ja näitas neile kuningapoega. 
Ja sajapealikud tegid kõik nõnda, nagu preester Joojada käskis, ja igaüks võttis oma mehed, niihästi need, kes tulid hingamispäeval, kui ka need, kes pidid ära minema hingamispäeval, ja nad tulid preester Joojada juurde. 
Ja preester andis sajapealikuile piigid ja kilbid, mis olid kuulunud kuningas Taavetile ja mis olid Issanda kojas. 
Ja ihukaitsjad seisid, igaühel oma sõjariistad käes, koja paremast tiivast koja vasaku tiivani, altari ja koja suunas ümber kuninga. 
Siis tõi ta välja kuningapoja, pani temale krooni pähe ja andis tunnistuskirja kätte ja nad tõstsid tema kuningaks ning võidsid teda; ja nad plaksutasid käsi ning hüüdsid: „Elagu kuningas!” 
Kui Atalja kuulis ihukaitsjate ja rahva häält, siis ta tuli rahva juurde Issanda kotta. 
Ta vaatas, ja ennäe, kuningas seisis samba juures, nagu oli viisiks, ja pealikud ning pasunapuhujad olid kuninga juures, kogu maa rahvas oli rõõmus ja puhus pasunaid. Siis käristas Atalja oma riided lõhki ja hüüdis: „Vandenõu! Vandenõu!” 
Aga preester Joojada käskis sajapealikuid, sõjaväe ülemaid, ja ütles neile: „Viige ta ridade vahelt välja, ja kes läheb temale järele, see surmake mõõgaga!” Sest preester oli öelnud: „Ärge surmake teda Issanda kojas!” 
Siis nad panid käed ta külge; ja kui ta oli jõudnud teele, mida mööda viiakse hobuseid kuningakotta, siis surmati ta seal. 
Ja Joojada tegi lepingu Issanda ning kuninga ja rahva vahel, et nad oleksid Issanda rahvas; nõnda ka kuninga ja rahva vahel. 
Siis läks kogu maa rahvas Baali kotta ja kiskus selle maha; nad purustasid sootuks selle altarid ja kujud, ja tapsid Mattani, Baali preestri, altarite ees. Seejärel seadis preester valvurid Issanda kojale. 
Ja kogu maa rahvas oli rõõmus, ja linnas oli rahu, kui Atalja oli kuningakoja juures mõõgaga surmatud. 
Psalm 132 Issand on vandunud Taavetile, tõesti, ta ei tagane sellest: „Sinu ihu soost panen ma ühe su aujärjele! 
Kui su pojad peavad minu lepingut ja mu tunnistusi, mis ma neile õpetan, siis ka nende pojad peavad istuma igavesti sinu aujärjel!” 
Sest Issand on valinud Siioni ja himustanud teda enesele eluasemeks. 
„See on mu hingamispaik igavesti; siia ma jään, sest ma olen himustanud seda. 
Seal ma lasen tärgata sarve Taavetile, ma valmistan lambi oma võitud mehele. 
Tema vaenlased ma riietan häbiga, aga tema peas peab ta peaehe särama!” 
Matteuse 6Ärge koguge endile aardeid maa peale, kus koi ja rooste neid rikuvad ja kuhu vargad sisse murravad ja varastavad! 
Koguge endile aardeid taevasse, kus koi ega rooste neid ei riku ja kuhu vargad sisse ei murra ega varasta! 
Sest kus su aare on, seal on ka su süda. 
Silm on ihu lamp. Kui su silm on selge, siis on kogu su ihu valgust täis.