Piibel.NET
Piibel.NET
Piibel 1997
Otsing 1Mak 6:1-13; Ps 9:2-3,4+6,16+19; Lk 20:27-40
(33 vastet, leht 1 2-st)
Psalm 9 Ma tänan Issandat kõigest südamest, ma kuulutan kõiki su imetöid. 
Ma olen rõõmus ja ilutsen sinus, ma laulan kiitust sinu nimele, Kõigekõrgem! 
Sest mu vaenlased taganevad, nad komistavad ning hävivad su palge eest. 
sa sõitlesid paganarahvaid, sa hukkasid õela, sa pühkisid ära nende nime alatiseks ja igaveseks. 
Paganad on vajunud auku, mille nad on teinud; võrku, mille nad salajasse on seadnud, on takerdunud nende jalg. 
Sest vaest ei unustata jäädavalt, viletsate lootus ei hukku igaveseks. 
Luuka 20Jeesuse juurde astusid mõned saduserid, kes ütlesid, et surnuist ülestõusmist ei ole olemas, ja küsisid temalt: 
„Õpetaja, Mooses on meile kirjutanud: Kui sureb kellegi vend, kel on naine, ja tal ei ole olnud lapsi, siis ta vend peab võtma oma surnud venna naise ja soetama sugu vennale. 
Oli kord seitse venda: ja esimene võttis naise ja suri lapseta, 
ja teine, 
ja kolmas võttis tema, ja nõndasamuti kõik seitse - nad ei jätnud lapsi järele ja surid. 
Pärast suri ka naine. 
See naine - kelle naiseks nende seast ta saab ülestõusmisel? Ta on olnud naiseks ju neile seitsmele.” 
Ja Jeesus ütles neile: „Selle ajastu lapsed võtavad naisi ja lähevad mehele, 
aga kes on väärt arvatud saama tolle ajastu osaliseks ja surnuist üles tõusma, need ei võta naist ega lähe mehele, 
sest nad ei saa enam surra, nad on ju inglite sarnased ja on Jumala pojad, olles ülestõusmise pojad. 
Aga et surnud tõusevad üles, seda osutab ka Mooses kibuvitsapõõsa loos, kui ta nimetab Issandat Aabrahami Jumalaks ja Iisaki Jumalaks ja Jaakobi Jumalaks. 
Jumal ei ole surnute, vaid elavate Jumal, sest kõik elavad temale.” 
Siis mõned kirjatundjaist kostsid: „Õpetaja, sa rääkisid hästi”, 
sest nad ei julgenud temalt enam midagi küsida. 
1. Makkabite 6Kuningas Antiohhos sai minnes läbi kõrgmaade kuulda, et Pärsias on linn Elümais, kuulus oma rikkuse, hõbeda ja kulla poolest, 
et sealne tempel on eriti rikas ja et seal on kullast soomusrüüd, rinnakilbid ja sõjariistad, mis sinna oli jätnud Makedoonia kuningas Aleksander, Filippose poeg, kes oli kreeklaste esimene kuningas. 
Siis ta läks ja püüdis linna vallutada, et seda riisuda, aga ei suutnud, sest asi sai linnaelanikele teatavaks. 
Nad tõusid võitluseks tema vastu ning ta pidi põgenema ja ta läks sealt ära suures meelekibeduses, et pöörduda tagasi Paabelisse. 
Siis tuli keegi Pärsiasse temale teatama, et need sõjaväed, mis olid läinud Juudamaale, olid löödud põgenema,