Piibel.NET
Pauluse esimene kiri korintlastele1. Korintose
 
Eestikeelne Piibel 1997
11Vaimulikke nõuandeid Võtke mind eeskujuks, nagu mina võtan Kristuse!
Pea katmisest jumalateenistusel Ma kiidan teid, vennad, et te mind igati meeles peate ja
 hoiate pärimusi, nõnda nagu ma need teile andsin.

Aga ma tahan, et te teaksite: Kristus on iga mehe pea, aga
 mees on naise pea, ja Jumal on Kristuse pea.

Iga mees, kes kaetud peaga palvetab või prohvetlikult
 kõneleb, häbistab oma pead.

Ja iga naine, kes paljapäi palvetab või prohvetlikult
 kõneleb, häbistab oma pead, sest see on otse nõnda, nagu oleks ta
 paljakspöetu.

Kui naine ei kata oma pead, siis ta lasku ka oma
 juuksed maha lõigata; kui aga naisele on häbiks lasta
 juukseid lõigata või pead paljaks pügada, siis ta katku oma pea
 kinni!

Mees ei ole kohustatud oma pead katma, kuna ta on
 Jumala kuju ja aupaiste, naine aga on mehe aupaiste.

Sest mees ei ole ju naisest, vaid naine mehest,
ega ole ka mees loodud naise pärast, vaid naine mehe pärast.
Seepärast on naine kohustatud kandma meelevalla tunnust
 pea peal inglite pärast.

Ometi ei ole Issanda ees mees ilma naiseta midagi ega naine
 ilma meheta midagi,

sest nii nagu naine on mehest, nõnda on ka mees naise läbi,
 aga kõik on Jumalast.

Otsustage ise: kas naisel on kohane paluda Jumalat
 paljapäi?

Eks loodus ise õpeta teile, et mehele ei ole auks kanda pikki
 juukseid,

aga kui naine kannab pikki juukseid, siis on see temale auks,
 sest pikad juuksed on talle antud katte eest.

Kui aga keegi kavatseb kiusu ajada, siis ta teadku, et meil ega
 Jumala kogudustel ei ole seesugust kommet.

Püha õhtusöömaaja korrast Kuid seda käskides ma ei kiida teid, sest teie
 kokkutulekud ei ole teile kasuks, vaid kahjuks.

Sest esmalt ma kuulen, et kui te tulete kokku
 kogudusena, esineb teie seas lõhesid, ja osalt ma usun seda.

Teie seas peabki ju olema lahkarvamusi, et tunnustatud
 teie seast saaksid avalikuks.

Kui te nüüd kokku tulete, siis ei saa pidada Issanda
 õhtusöömaaega,

sest igaüks võtab sööma asudes ette omaenda toidu, ja mõni jääb
 nälga, ja mõni on joobnud.

Kas teil siis tõesti ei ole kodasid, kus te võite süüa ja
 juua? Või te põlastate Jumala kogudust ja häbistate neid, kel
 midagi ei ole? Mis ma pean teile ütlema? Kas pean teid kiitma?
 Selle poolest ma teid küll ei kiida.

Sest mina olen Issandalt saanud, mida ma olen andnud
 teilegi: et Issand Jeesus sel ööl, mil tema ära anti, võttis
 leiva,

tänas, murdis ja ütles: „See on minu ihu, mis teie eest
 antakse. Tehke seda minu mälestuseks!”

Selsamal kombel võttis ta ka karika pärast õhtusöömaaega
 ja ütles: „See karikas on uus leping minu veres. Nii sagedasti
 kui te sellest joote, tehke seda minu mälestuseks!”

Sest iga kord, kui te seda leiba sööte ja karikast
 joote, kuulutate teie Issanda surma, kuni tema tuleb.

Niisiis, kes iial seda leiba sööb või Issanda karikast
 joob vääritul viisil, on süüdi Issanda ihu ja vere vastu.

Inimene katsugu ennast läbi ja alles siis söögu sellest
 leivast ja joogu sellest karikast!

Sest kes sööb ja joob, see sööb ja joob enesele nuhtlust,
 kui ta ei anna aru sellest ihust.

Seepärast ongi teie seas palju nõrku ja põduraid ning
 paljud on surnud.

Kui me aga iseenda üle õigesti otsustame, siis ei mõisteta
 meid hukka;

kui meie eneste üle mõistame kohut, siis Issand kasvatab
 meid, et meid koos maailmaga hukka ei mõistetaks.

Niisiis, mu vennad, kui te tulete kokku sööma, siis
 oodake üksteist.

Kui kellelgi on nälg, siis ta söögu enne kodus, et te ei
 tuleks kokku nuhtluseks. Muud asjad ma korraldan siis, kui
 tulen.