Maarjamaa Piibel 1 Psalmid (2009)
91 Kes Kõigekõrgema kaitse all elab, alati Kõigeväelise varju all viibib,see ütleb Issandale: "Sina oled mu varjupaik ja mu kindel kivilinn, mu Jumal, kelle peale ma loodan!"
Jah – Tema kisub su välja linnupüüdja paelust, hukkava katku käest.
Oma tiivasulgedega kaitseb Ta sind, Tema tiibade all leiad sa varju; Tema tõde on kilp ja kaitsevall.
Ei sa siis karda öö hirmu ega noolt, mis päeval lendab,
ei katku, mis rändab pilkases pimedas, ega tõbe, mis laastab lõunaajal.
Langegu tuhat su kõrvalt, kümme tuhat su paremalt poolt – sinu külge see ei puutu.
Aga sa vaatad oma silmaga ja näed, kuidas makstakse kätte õelatele.
Jah – Sina, Issand, oled mu varjupaik! Mu hing – Kõigekõrgema oled sa võtnud oma eluasemeks.
Ei taba õnnetus sind, ei lähene häda su telgile.
Jah – sinu pärast annab Ta oma inglitele käsu sind hoida kõigil su teedel.
Kätel nad kannavad sind, et sa oma jalga ei lööks vastu kivi.
Sa astud üle lõvide ja rästikute, noored lõvid ja lohed sa lömastad.
"Et ta minu poole hoiab, päästan ma tema; ma ülendan teda, sest ta tunneb minu Nime.
Ta hüüab mind appi ja ma vastan talle; mina olen ta juures, kui ta on kitsikuses, vabastan ta ning teen ta auliseks,
annan talle elupäevi küllaga, lasen tal näha oma au."