Maarjamaa Piibel 1 Psalmid (2009)
56 Ole mulle armuline, Issand – inimesed ründavad mind, ühtelugu kipuvad kallale,varitsevad kogu päeva – sõdivad armutult mu vastu.
Siis kui ma kardan, usaldan Sind, Jumal – ülistan Sinu sõna.
Mina loodan Jumala peale, ei ma karda – mida saabki surelik mulle teha?
Nemad väänavad üha mu sõnu, kurja hauvad aina mu vastu –
koguvad kokku mind luurama, jälgivad iga mu sammu, sest himustavad mu hinge.
Kas peaksid nad pääsema nurjatusega tükkis? Jumal, las Sinu viha lüüa seda rahvast!
Loe ometi kokku mu paopäevad, kogu oma kruusi mu pisarad – või polegi neid kirjas Su raamatus?
Kui ma appi hüüan ning mu vaenlased taganevad, siis tean – Jumal on minuga.
Jumala sõna ülistan, Issanda sõna kiidan,
loodan Jumala peale, ei ma karda – mida saabki mulle teha inime?
Olen Sulle tõotanud, Jumal, tänuohvri toon Sulle!
Sina ju päästad surmast mu elu, mu jala libisemast – Jumala ees elu valguses käima.