Maarjamaa Piibel 1 Psalmid (2009)
50 Jehoova, jumalate Jumal kõneleb, hüüab kokku ilmamaa päikese tõusust loojakuni –Siioni mäelt kumab ilu täius, Jumal.
Tule, Jumal, ära vaiki: Sinu eel põletav tuli, möllav maru Su ümber!
Kutsu tunnistama taevas ja maa kohtusse oma rahvaga:
"Tooge kokku kõik mu vagad, lepinguohvri tegijad!”
Taevad kuulutavad Tema õigust – kohut mõistab Jumal:
"Kuula, mu rahvas – ma räägin! Kuule, Iisrael – ma tunnistan su vastu: Mina olen Jumal, sinu Jumal!
Ei noomi sind ohvrite pärast – põletusohvrid on ju mu ees –
ei ma taha su kojast härjavärsse, ei sikke su taradest:
minu omad on metsa loomad, mägede tuhanded ulukid –
mina tunnen kõiki taevalinde, minu juures on väljade loomad.
Kui mul nälg oleks, ei ütleks ma sulle – minu päralt on Maa ja mida ta kannab.
Või söön ma sõnnide liha, joon sikkude verd?
Too Jumalale ohvriks tänu, tasu Kõigekõrgemale tõotused –
kui hüüad appi ahastuse päeval, siis tõmban su välja sellest – ning sina annad mulle au!”
Ent õelale ütleb Jumal: "Mis kasu on sinul sellest, et sa korrutad mu käske võtad suhu mu lepingu?
Sa ju vihkad mu manitsust, üle õla viskad mu sõnad.
Nii kui varast näed, lähed temaga, abielurikkujaga oled üks;
suu saadad kõnelema kurja, keele sepitsema pettust:
istud maha – valetama venna vastu, laimama omaenda ema poega.
Seda sa teed – ja mina olgu vait? Arvad, et olen nagu sina? Mina aga teen kõik ilmsiks, mina pärin aru!
Pange tähele teie, kes unustate Jumala: muidu ma murran maha – ja ükski ei avita.
Kes toob ohvriks tänu, see annab mulle au, kes paneb tähele Teed, sellele näitan Jumala avitust!”