Maarjamaa Piibel 1 Psalmid (2009)
41 Õnnis on, kes viletsale mõtleb – Issand aitab teda õnnetuse päeval,hoiab teda, annab iga ja õnne maa peal, ei jäta vaenlase meelevalda –
tõvevoodiski toetab teda, pöörab jõuetu lamamise jõuks.
Ma ütlesin: "Issand, ole armuline – tee terveks mu hing: Sinu vastu olen patustanud!”
Mu vaenlased kõnelevad minust kurja: "Millal ta kõngeb, millal kaob ta sugu?”
Tulebki keegi mind vaatama, räägib tühja, kogub südamesse kurjust – läheb välja ja laotab laiali.
Vaenlased mu ümber sosistavad, vaevad mu õnnetust:
"Laibalehk juba küljes – lamab maas, ei ta enam tõuse!"
Ka seltsimees, truu sõber, kes mu leiba söönud, suurustab, tõstab kanna mu vastu.
Aga Sina, Issand, ole armuline, aita mind üles, las ma teen tasa!
Sellest tunneksin, et Sina must pead, kui vaenlane ei hõiska mu üle.
Sina hoiad mind mu laitmatuse pärast, oma palge ees igavesti.
Tänu olgu Issandale, Iisraeli jumalale, igavesest ajast igavesti! Aamen! Aamen!