Maarjamaa Piibel 1 Psalmid (2009)
40 Ootasin Issandat pikisilmi – Ta kummardus mu kohale ja kuulis mu hüüdu:tõmbas Õuduse Hauast, Mudalaukast mind välja – toetas mu jalad Kaljule, tegi kindlaks mu sammu,
pani uue laulu mu suhu, kiituselaulu me Jumalale.
Paljud näevad, hakkavad kartma – lootma Issanda peale.
Õnnelik on mees, kes paneb oma lootuse Issanda peale, ei hoia nende poole, kes vastu hakkavad, valedesse eksivad.
Kui palju imelist oled Sa teinud, Issand, mu Jumal, kui palju meie peale mõelnud – ei ole Sinu sarnast! Kui tahaksin kuulutada ja jutustada, oleks seda rohkem kui keegi lugeda jõuab.
Tapa- ja roaohvrit Sa ei soovinud, põletus- ja patuohvrit Sa ei küsinud, aga kuulmise oled Sa mulle andnud.
Nii ma ütlesin: "Vaata, ma tulen – kirjarull käsib teha rõõmuga
Sinu tahtmist, mu Jumal – Sinu Seadus on mu südames.”
Sinu õigust ma kuulutan suures koguduses: ei hoia kinni oma suud, ei peida Su õigust südame põhja – Issand, Sa ju tead seda –
Sinu ustavusest ja abist ma räägin, ei salga maha Su armu ja ustavust suure koguduse ees.
Sina, Issand – ära keela mulle halastust, Sinu arm ja ustavus hoidku mind aina!
Otsata palju on hädasid mu ümber, mu süüteod on mu kätte saanud; ei ole neil otsa ega äärt, rohkem on neid kui juuksekarvu peas – mu julgus on kadunud.
Päästa mind, Issand, ole hea – rutta mulle appi, Issand!
Häbi neile ja teotus, kes mu kõri kallale kipuvad! Taganegu häbis need, kes mulle õnnetust soovivad!
Kohkugu oma häbitööst need, kes ütlevad: "Paras sulle, paras!”
Aga hõisaku ja rõõmustagu, kes otsivad Sind; kes Sinu avitust armastavad, öelgu alati: "Issand on suur!”
Mina olen vilets ja vaene, aga Issand mõtleb mu peale! Sina oled mu abi ja päästja – tule, mu Jumal!