Maarjamaa Piibel 1 Psalmid (2009)
37אÄra vihasta kurjade peale, ära kadesta ülekohtu tegijaid –
nad närbuvad peagi nagu hein, närtsivad kui haljas rohi!
בLooda Issanda peale ja tee head, ela omal maal ja ole ustav!
Olgu Issand su rõõm – siis Ta annab, mida süda kutsub!
גAnna oma saatus Issanda hoolde: looda Tema peale – küll Tema teeb;
näitab õiget meest kui päevavalgel, sinu õigust kui päikese paistel.
דOle vagusalt Issanda ees, oota – ära vihasta selle peale, kel läheb õnneks, mehe peale, kes edeneb vale varal!
הHoidu meelepahast, jäta raev, ära vihasta – head sest ei tule:
kurjad kaotatakse ära, aga Issanda ootajad pärivad maa.
וVeel natuke – ja õelat ei ole enam; vaata tema aset – pole sedagi;
ent alandlikud pärivad maa, jäävad pidama rahupõlve.
זÕel sepitseb kurja õigele, kiristab hambaid;
Issand naerab teda – näeb hukatuse päeva tulemas.
חÕel tõmbab mõõga, tõmbab vibu vinna, vaest ja viletsat hukkama, tapma seda, kes käib õiget teed –
ent enda südamesse torkab mõõk, vibu murdub.
טÕige mehe napp on parem kui õelate üüratu vara:
õela käsi murtakse puruks, ent õigeid toetab Issand.
יÕigete päevad on Issandale teada, nende pärisosa jääb igaveseks;
ei jää nad häbisse kurjal ajal, nälja päevilgi on neil küllalt.
כÕelad lähevad hukka, Issanda vaenlased – nad kaovad kui nurmede ilu, hajuvad kui suits.
לÕel laenab – ja ei tasu, õige on helde ja annab;
jah, keda Issand õnnistab, pärib maa – keda Tema neab, kitkutakse välja.
מIssand kinnitab mehe sammu: see käimine on Tema meele järgi;
ei kuku ta maha kui komistab – Issand toetab käest.
נNoorest vanaks olen saanud – veel pole näinud õiget hüljatuna, ei tema lapsi leiba kerjamas;
ikka on ta helde, annab laenuks – õnnistatud on tema sugu.
סPöördu kurjast ja tee head, siis elad sa alati omal maal –
sest Issand armastab õigust, ei jäta maha ustavat.
עKurjategijad hukatakse igaveseks, õelate sugu kaob sootuks; õiged pärivad maa – jäävadki sinna elama.
פÕige suu kõneleb tarkust, tema keel räägib õigust;
Jumala Seadus on tal südames – ei väärata tema samm.
צÕelad varitsevad õiget, püüavad surma saata;
Issand ei jäta teda õelate kätte, ei luba süüdi mõista kohtus.
קOota Issandat, püsi Tema teel, siis Ta ülendab sind: sa pärid maa, näed veel õelate hukku.
רNägin õelat ärplemas, laia kui Liibanoni seeder;
vaatasin uuesti – ei näinud, otsisin – teda ei olnudki enam.
שVaata ausat, jälgi õiglast – rahunõudjal on poegi,
ent mässajad hävivad kõik, õelate pojadki kaovad.
תÕigete õnn tuleb Issandalt – Tema on neile kantsiks häda ajal.
Issand aitab neid ja päästab, päästab õelate käest ja õnnistab – on nad ju Tema varjuks valinud.