Piibel.NET
Psalmid (Laulud)Psalm
 
Maarjamaa Piibel 1 Psalmid (2009)
35 Võitle, Issand, nende vastu, kes minu vastu võitlevad, taple nende vastu, kes minu vastu taplevad!

  Võta kilp ja kiiver, tõuse, tule appi!
Keeruta taprit ja oda mu kiusajate vastu, ütle mu hingele: "Mina olen su Avitus!”

  Jäägu häbisse, pilgata need, kes mu kõri kallale kipuvad – taganegu, jäägu häbisse, kes mõtlevad mulle kurja!
Olgu kui aganad tuules, Issanda ingel tallaku neid,
pime ja libe olgu nende rada, Issanda ingel kannul!

  Ilmaaegu on nad seadnud salavõrgu, asjata kaevanud augu mu hingele!
Hukatus tulgu neile kätte äkisti, salavõrk püüdku kinni neid endid – langegu nad hukatusse ise!

  Minu hing ent ilutsegu Issandas, tundku rõõmu Tema abist!
Kõik mu luud-kondid öelgu: "Issand, kes oleks Sinu sarnane – tõmbaks välja hädalise tugeva käest, viletsa ja vaese riisuja käest?”

  Nurjatud tunnistajad astuvad ette, pärivad aru – millest, ma ei tea,
kurjaga tasuvad head – ihuüksi on jäänud mu hing.

  Ent kui nemad haiged olid, oli minul kotiriie kuueks; kurnasin end paastuga, palve aina põues;
Nagu sõbra, nagu venna pärast kõndisin ma raskemeelselt, nagu ema leinaja olin kurb.

  Ent nemad – kui mina vääratan – rõõmutsevad, jooksevad kokku, kokku minu ümber, võõrad, keda ma ei tunnegi – rebivad lõhki mind;
kui kukun, on pilkajad ümber, kiristavad hambaid mu üle.

  Issand, kui kaua Sa vaatad pealt? Päästa mu hing kiskjate, mu ainuke lõvide küüsist!
Siis tahan Sind tänada koguduse, kiita rahvahulga ees!

  Ärgu tundku minust rõõmu, kes mind asjata vaenavad – kes ilma põhjuseta vihkavad, ärgu tehku silma mu selja taga!
Ei räägi nad ju sellest, mis rahu toob, vaid hauvad valet nende vastu, kes vagusi on ilma peal;
minu vastu ajavad pärani lõuad: "Paras! Me näeme ju oma silmaga!”

  Sina, Issand, näed seda, ära ole vait, ära ole kaugel!
Ärka, tõuse kaitsma õigust, minu kohtuasja, mu Jumal ja Issand!
Mõista mulle kohut oma õigust mööda, Issand, mu Jumal!

  Ära lase neil rõõmu tunda – mõelda oma südames: "Paras! Selle järgi me isu käis!” ärgu saagu nad öelda: "Me neelasime ta alla!”

  Häbi ja teotus neile, kes mu õnnetusest rõõmustavad; sõim ja laim neile, kes mu vastu suurustavad!

  Hõisaku ja rõõmutsegu, kel hea meel minu õigusest, öelgu nad ikka: "Suur on Issand – tahab saata rahu oma sulasele!”

  Siis laulab mu keel Sinu õigust, kiidab Sind päevast päeva!