Maarjamaa Piibel 1 Psalmid (2009)
27 Issand on mu valgus ja pääs, keda on mul karta? Issand – mu elu kaitsevall – kelle ees peaksin värisema?Tulgu kurjad kallale mind lõhki rebima – mu ahistajad ja vaenlased – nad vääratavad ja langevad.
Olgu sõjaleer mu ümber, ei karda mu süda; puhkegu vaen mu vastu – mina loodan Tema peale!
Ühte olen Issandalt palunud, üksnes seda soovin: asuda Issanda kojas kõik oma elu päevad, tunnistada Issanda ilu, Tema templis mõtiskleda.
Tema hoiab mind oma kojas kurjal päeval, varjab oma telgi salanurgas, tõstab Kaljule.
Juba ongi kõrgem mu pea vaenlastest ümberringi – Tema Templis tahan kiiduohvreid tuua, laulda ja mängida Temale!
Kuula, Issand, ma hüüan – ole armuline ja vasta!
Sinu sõna – "Nõudke minu palet!” – on mul südames: Sinu palet otsingi, ära teda peida mu eest!
Ära pöördu vihas oma sulasest – Sina, mu Avitaja, ära tõuka mind ära, ära jäta mind maha, Jumal, mu Päästja:
kui ka isa ja ema mind jätavad – Issand võtab mu omaks.
Õpeta mind, Issand, oma teele juhata mind tasasele rajale – mu vaenlaste kiuste!
Ära jäta mind vastase kätte: valetunnistajad tõusevad mu vastu, õhutavad vägivalda!
Ma usun siiski, et saan näha Issanda headust elavate maal.
Oota Issandat, ole julge, olgu kindel su süda – jah, oota Issandat!