Maarjamaa Piibel 1 Psalmid (2009)
19 Taevad räägivad Jumala aust, Tema kätetööd kuulutab laotus –päevast voolab päevale juttu, öö annab teadmist ööle.
Ei ole see jutt, ei sõna, ei ole kuulda häält –
ometi kostab üle ilmamaa, maailma otsani Sõna –
sinna on Ta teinud telgi Päikesele:
tuleb sealt kui peiu pulmakambrist, hõiskab kui vägimees enne minekut:
taeva äärelt hakkab ta jooksma, teise ääreni jõuab – keegi ei pääse ta lõõsast.
Issanda Seadus on laitmatu, kosutab hinge; Issanda tunnistus ustav, teeb lihtsa mehe targaks.
Issanda nõudmised õiglased, rõõmustavad südant; Issanda käsk on selge, valgus silmale;
Issanda kartus on puhas, püsib igavesti; Issanda seadmised on tõde, õiged on nad kõik –
kullastki kallimad, suurest hulgast puhtast kullast, meestki magusamad, selgest kärjemeest.
Ka Sinu sulast on need hoiatanud: nende pidamine toob tulu.
Kes märkaks kõiki eksimusi – puhasta mind nendestki, mida ma ise ei näe!
Ka ülbuse eest hoia oma sulast – ärgu ta valitsegu mind! Siis olen ma laitmatu, vaba suurest süüst.
Olgu Sulle meelepärased mu huulte sõnad, seisku mu südame mõtted Su silma all, Issand, mu Kalju ja Päästja!