Maarjamaa Piibel 1 Psalmid (2009)
17 Kuula, Issand, mu õigust, pane tähele mu hüüdmist, võta kuulda mu kaebust suult, mis ei peta!Sinu palge eest tulgu mulle õigus, Sinu silmad näevad tõtt!
Katsu läbi mu süda, uuri teda öösel, proovi tulega – Sa ei leia midagi:
ei eksita mu suud inimeste teod – Sinu suu sõnadest pean ma kinni,
mu sammud käivad käskude rada, ei väärata mu jalg Sinu teelt.
Sinu poole ma hüüan, Issand, sest Sina vastad mulle – kalluta kõrva mu poole, kuula mu kõnet!
Näita oma aulist heldust – Sina ju päästad vägeva käega kõik, kes Sinu juures varju otsivad vaenlase eest.
Hoia mind kui silmatera – peida oma tiibade varju alla
õela eest, kes mulle liiga teeb, vaenlase eest, kes mind piirab!
Nemad peavad südame lukus, suuga räägivad ülbesti –
nemad on mul kannul, juba piiravad mind, mõtlevad, kuidas maha murda –
nagu lõvi, kel himu kiskuda, noor lõvi, kes luurab.
Astu, Issand, õela vastu, pane ta põlvili, päästa mu elu – oma mõõgaga,
oma käega, oh Issand – surelike käest, kes on siit ilmast, kelle osa on siin elus, kelle kõhu Sina täidad oma aidast, kelle lapsed saavad küllaga, laste lastelegi jätavad!
Ent mina, õige, saan näha Sinu palet, Sinu kuju küllust, kui ärkan.