Maarjamaa Piibel 1 Psalmid (2009)
119 אÕndsad on, kelle tee on laitmatu, kes käivad Issanda Õpetuse järgi!Õndsad, kes peavad Tema Lepingut, nõuavad Teda taga kõigest südamest –
kes ei tee ülekohut, vaid käivad Tema teedel!
Sina oled käskinud oma seadmisi hästi pidada.
Oh, et mu elutee oleks kindel, et ma peaksin Su määramisi.
Ei jää ma häbisse, kui panen tähele kõiki Su käske.
Tahan Sind tänada ausast südamest, kui õpin Su õiglasi seadusi;
tahan pidada su määramisi – ära hülga mind iialgi!
בKuidas püsib noor inime õigel teel? Kui ta käib oma rada Sinu sõna järgi.
Nõuan Sind taga kõigest südamest – ära lase mind eksida oma käskude teelt!
Hoian südames iga Su sõna, et ma ei teeks pattu Sinu vastu.
Ole õnnistatud, Issand – õpeta mulle oma seadmisi!
Minu huuled ütlevad järgi kõike, mida Sinu suu on lausunud.
Sinu tunnistamise teest on mul rõõmu rohkem kui kõigist rikkustest.
Ma mõlgutan Su juhatusi, pean silmas Su radu –
Sinu seadmistest on mul hea meel, ei ma unusta Sinu sõnu.
גTee head oma sulasele, siis ma elan ja hoian Su sõna!
Ava mu silmad nägema Sinu Seaduse imeasju!
Võõras olen maa peal – ära varja mu eest oma käske;
igatsus Sinu otsuste järele väsitab aina mu hinge.
Sina ähvardad ülbeid – neetud on, kes eksivad eemale Su käskudest.
Veereta mu pealt teotus ja häbi – mina pean aus Sinu tunnistusi!
Pidagu või vürstid nõu mu vastu – mina, Su sulane, arutan Su seadmisi.
Jah – Sinu tunnistused on mu rõõm, nemad on mu nõumehed.
דMu hing on põrmu küljes kinni – anna mulle elu, tee oma sõna mööda!
Sulle jutustan oma teedest – Sina vastad mulle.
Õpeta mulle oma seadmisi!
Lase mul aru saada Sinu määratud teedest, siis mõlgutan meelt Su imede üle.
Mu hing valab pisaraid mure pärast – kinnita mind – oma sõna mööda!
Hoia mind kaugel eksiteest, anna mulle armust oma Õpetust!
Mina olen valinud ustavuse tee, seadnud enese ette Sinu otsused,
pean kinni Sinu tunnistustest, Issand, ära jäta mind häbisse!
Sinu käskude teed tahan käia, sest Sina avad mu vaimu.
הÕpeta mulle, Issand, oma käskude teed – see olgu mu tasu!
Anna mulle arukust, et paneksin tähele Su Seadust ja peaksin seda kõigest südamest!
Lase mind käia Sinu käskude rada, sest see teeb mulle rõõmu.
Pööra mu süda Sinu tunnistamise, mitte aga ahnuse poole!
Pööra mu silmad vaatamast tühja, hoia mu elu oma teedel!
Tee teoks oma sulasele antud tõotus, et Sind kardetaks,
hoia must eemal laim, mida pelgan – Sinu otsused on head!
Jah, ma armastan Sinu seadusi – Sinu õigus annab mulle elu!
וTulgu mulle Sinu arm, Issand, Sinu avitus, nii nagu Sa lubanud –
siis on mul sõna öelda teotaja vastu, sest Sinu sõna peale ma toetan!
Ära võta tõesõna mu suust, sest ma loodan Sinu otsuse peale!
Sinu Seadust pean ma alati – ikka ja igavesti –
kui nõuan taga Sinu käske, võin rännata väga kaugele,
Kui tunnistan Sind kuningate ees, ei jää ma häbisse –
tunnen rõõmu Sinu käskudest, mida armastan,
tõstan käed Su käskude poole, mida armastan – ning mõtisklen Su seadmiste üle.
זTuleta meelde oma sulasele seda sõna, mille peale Sa oled pannud lootma!
See on troostiks mu viletsuses – Sinu sõnad annavad mulle elu.
Ülbed pilkavad mind aina, ometi ei kaldu ma Sinu õpetusest kõrvale –
mäletan, Issand, Su ammuseid seadmisi ja leian lohutust.
Viha haarab mind nurjatute pärast, kes Su õpetuse kõrvale heidavad –
minule on Su käsud kiidulauluks mu majas siin võõrsil,
mäletan Su Nime öösel, Issand, käin Sinu õpetust mööda.
See on minu osa, sest olen pidanud Su käske.
חIssand, ma olen tõotanud: Sinu sõnu hoida on minu osa.
Kogu südamest palun Sinult leebust – ole mulle armuline, nagu lubasid!
Mõtlen oma elutee üle järele ning pööran jala Sinu seadmiste poole,
ruttan aega viitmata täitma Sinu käske.
Õelate köied sõlmiti mu ümber, ent mina ei unustanud su õpetust:
südaööselgi tõusen Sind tänama Su õiglase kohtu eest.
Mina käin koos kõigi nendega, kes Sind kardavad ja Sinu käsku täidavad.
Ilmamaa on Sinu headust täis, Issand – õpeta mulle oma käske!
טSina oled teinud head oma sulasele, oled pidanud oma sõna, Issand –
õpeta mind õigesti aru saama ja tundma, sest Sinu käskudesse ma usun!
Enne kui mind alandati, eksisin eemal, ent nüüd käin Sinu sõnade järgi.
Sina oled hea ja teed head – õpeta mulle oma seadmisi!
Suurelised laimavad mind, mina ent pean Sinu seadusi südames;
nende süda on tuim kui vindunud kamar, mina ent tunnen rõõmu Sinu õpetusest.
Mulle tuli tuluks, et mind alandati, nii ma õppisin Su seadusi –
seadus Sinu suust on mulle kallim kui tuhanded kulda ja hõbedat.
יSinu käed on mind voolinud – anna mulle oidu õppida Su käske!
Kes Sind kardavad, näevad mind ja rõõmustavad, et ma loodan Sinu sõna peale.
Ma tean, Issand: Sinu seadused on õiged – armu pärast oled Sa mind alandanud –
olgu nüüd Su heldus mulle troostiks, nagu Sa oled lubanud oma sulasele!
Tulgu Sinu arm mu peale, et mul oleks elu, sest Sinu Seadus on mu rõõm!
Jäägu häbisse ülbed, kes mind pilkavad – mina uurin Sinu käske.
Tulgu minu juurde need, kes Sind kardavad ja Su lepingut tunnevad!
Tehku Sinu Seadus laitmatuks mu süda, et ma ei jääks häbisse!
כMu hing kuhtub Su abi oodates – Sinu sõna peale loodan.
Mu silmad tuhmuvad igatsedes Su sõna – millal Sa lohutad mind?
Olen kortsu jäänud kui suitsus vindunud nahk, kuid Sinu seadmisi ei ole ma unustanud.
Kui palju päevi on Su sulasel veel? Millal pead Sa kohut mu tagakiusajate üle?
Ülbed kaevavad mulle hauda – need, kes ei ela Sinu Seaduse järgi.
Sinu käsud on selge tõde – aita, sest nemad kiusavad mind taga valega.
Veel pisut – ja nad oleksid mulle otsa teinud, aga mina ei jätnud Sinu käske.
Anna mulle elu oma armust, siis hoian Sinu suu tunnistust!
לIgavene, Issand, on Sinu sõna – kindlam kui taevas;
põlvest põlve kestab Sinu ustavus, püsib, kindlam kui maa.
Sinu seatud, püsivad nad tänini – kõik on Sinu sulased.
Poleks Sinu juhatus olnud mu rõõm, oleksin hukkunud oma armetuses.
Ei ma unusta iial Su seadmisi, sest nende läbi andsid Sa mulle elu.
Sinu päralt ma olen, avita mind, sest Sinu juhatust olen ma otsinud!
Õelad varitsesid, tahtsid mind hukka saata – mina ent uurisin Sinu lepingu sõnu.
Olen näinud kõige täiusliku ääri, ent Sinu käsk on ääretu.
מKui väga ma armastan Sinu Seadust – päev otsa mõlgutan seda mõttes.
Sinu käsk on minu päralt aina, teeb mu vaenlasest arukamaks;
olen targem kui kõik mu õpetajad, sest Sinu leping mõlgub mul mõttes;
olen arukam kui rahva vanemad, sest pean kinni Sinu seadmisest,
hoian oma jalga igalt kurjalt teelt, pean Sinu sõna;
ei tagane Sinu seadustest, sest Sina oled mu õpetaja.
Magus on Su sõna mu huultele – magus kui mesi mu suule.
Sinu käskudest ammutan mõistmist, vihkan iga vale teed.
נSinu sõna on mu jalale lambiks, valguseks mu rajale –
olen vandunud ja pean seda: Sinu seaduste õiguses tahan käia.
Olen palju kannatanud, Issand – anna mulle elu, nagu lubasid!
Võta vastu mu tõotusesõnad, Issand, ja õpeta mulle oma seadmisi!
Mu hing on hädas alati, ent Sinu õpetust ma ei unusta –
õelad on mulle paelu pannud, kuid mina ei eksi Su käsust kõrvale.
Sinu lepingu olen pärinud igaveseks, see on mu südame rõõm.
Oma meele pööran Sinu käsku täitma – mu palk on igavene.
סKahekeelseid ma vihkan, armastan Sinu Seadust!
Sina oled mu kilp ja kaitse, Sinu sõna on mu lootus.
Taganege minust, nurjatud – mina pean oma Jumala käske!
Aita mind, nagu oled lubanud, anna elu, ära lase mu lootusel langeda häbisse!
Hoia mind, et pääseksin, siis pean aina Su seadmisi!
Sina põlgad ära need, kes põlgavad ära Sinu seadmised – nende puuslikud on pettus;
Sina koristad kurjad maa pealt kui puru, seepärast pean Sinu lepingut.
Hirmust Sinu ees väriseb mu ihu – Sinu otsuse kartusest väriseb.
עOlen teinud, mis kohus ja õigus, ära jäta mind rõhujate kätte!
Kosta oma sulase eest, et ülbed ei teeks mulle liiga!
Mu silmad tuhmuvad oodates Su õigusemõistmist ja abi.
Talita oma sulasega oma heldust mööda – õpeta mulle oma seadmisi!
Sinu sulane ma olen – anna mulle mõistmist, et saaksin aru Su lepingust!
Aeg on kohut mõista, Issand – nad on Su õpetuse tühjaks teinud!
Mina armastan Su käske – enam kui kulda, puhast kulda,
Sinu käske pean õigeks, iga vale rada vihkan!
פSu leping on imeline – mu hing hoiab seda aus.
Sinu Sõna avamine annab valgust, mõistmist lihtsameelselegi.
Avan suu kui janus, igatsen Su käske;
pööra minu poole, ole mulle armuline – see on nende õigus, kes armastavad Su Nime.
Kinnita mu samme oma sõnaga, ära lase õelal saada meelevalda mu üle!
Osta mind lahti rõhujate käest, siis pean Su seadmisi!
Valgusta oma sulast oma palgega – õpeta mulle oma käske!
Mu silmad voolavad vett nende pärast, kes Su Seadust ei pea.
צSina oled õige, Issand, ja õiglased on Su seadused –
oled seadnud oma lepingu õiguses ja väga suures tões.
Püha viha kurnab mind, sest mu vaevajad on unustanud Su sõnad.
Puhtaks sulatatud on Sinu sõna, Sinu sulane armastab seda:
ehkki tühine ja põlatud, ei unusta Sinu seadmisi.
Sinu õigus on õigus igavesti, Sinu õpetus on alati ustav.
Ahastusse ja hätta olen sattunud, ent Sinu käsud toovad mulle rõõmu.
Sinu leping jääb õigeks alati – anna mulle mõistmist – ja ma elan!
קHüüan südame põhjast: "Vasta, Issand – Sinu käske tahan ma pidada!"
Sinu poole hüüan: "Päästa mind, siis pean Sinu lepingut!"
Koidu tulles ma hüüan, loodan Sinu sõna peale,
öö tulleski veel valvan, uurin mõttes Sinu sõnu.
Kuule mu häält oma helduses, Issand, oma ustavuses anna mulle elu!
Salakavalad kiusajad on kannul – Sinu Seadusest on nad kaugel,
ent Sina oled mu lähedal, Issand, ning Sinu käskudes on ustavus;
Sind, kõige algust, tunnen lepingust – Sina oled ta seadnud igaveseks.
רVaata mu viletsust ja päästa välja, sest mina ei unusta Su Seadust,
riidle Sina mind mu riiuasjast valla, anna mulle elu, nagu lubasid!
Õelast on avitus kaugel, sest tema ei hooli Su seadmistest.
Sinu halastus, Issand, on suur – anna mulle elu oma seadust mööda!
Palju on neid, kes kiusavad ja rõhuvad, ent mina ei jäta Su lepingut.
Mu süda on paha, kui näen taganejaid – neid, kes ei hooli Su sõnast;
vaata – mina armastan Sinu seadmisi, Issand, anna mulle elu oma heldusest!
Sinu sõna alus on tõde – iga Su otsus on õige igavesti.
שVõim vaenab mind asjata – minu süda kardab vaid Sind.
Olen Su sõnadest ülevil nagu see, kes saab palju saaki.
Ma vihkan valet – see on jälk mu meelest, ent Sinu Seadust ma armastan.
Kiidan Sind seitse korda päevas Su õiglaste seadmiste eest.
Sinu Seaduse armastajal on kõike küllaga, tema teel ei ole takistust.
Mina ootan Sinu avitust, Issand – Sinu käskude järgi käin;
mu hing hoiab Sinu lepingut, sest see on talle väga armas;
ma hoian Su lepingu käske – jah, Sinu ees on mu elutee.
תJõudku mu hüüdmine Sinu ette, Issand, anna mulle mõistmist, nagu lubasid –
tõusku mu palve Sinu ette, päästa mind, nagu tõotasid!
Mu huultelt voolaku kiitust – õpetad ju Sina mulle kombeid,
mu keel kuulutagu Sinu sõna – on ju Sinu otsused õiged!
Sinu käsi aidaku mind – olen valinud Sinu käsud!
Sinu abi, Issand, igatsen, Sinu Seadus on mulle rõõm –
elagu mu hing Sind kiites, Sinu seadused aidaku mind!
Ekslen kui kadunud tall – otsi oma sulast, ei unusta mina Su käske!