Maarjamaa Piibel 1 Psalmid (2009)
116 Issand on minule armas – Tema kuuleb mu häält ja anumist,pöörab kõrva minu poole – Teda hüüan appi kogu elu.
Surma köidikutes, Manala ängiski, ahastuses ja mures –
hüüan appi Issanda nime: "Issand, päästa mu hing!"
Armuline on Issand ja õige, halastaja on meie Jumal.
Issand hoiab lihtsaid: ma olin nõder – ja Tema aitas mind.
Tule tagasi, rahu, mu südamesse – Issand teeb sulle head,
päästab mu hinge surmast, mu silmad pisaraist, mu jala vääratamast –
nõnda käin oma rada Issanda ees elavate maal.
Jäin uskuma, kuigi ütlesin: olen maha rõhutud,
kuigi mõtlesin: kõik räägivad valet!
Kuidas ma tasun Issandale kogu hea, mida Ta mulle teeb?
Ma tõstan võidukarika ja hüüan appi Issanda Nime –
tasun oma tõotused Issandale kogu rahva nähes.
Kallis on Issanda meelest Tema ustavate surm –
Sinu sulane olen, Issand, Sinu sulane, Su ümmardaja poeg! Sina oled mu ahelad valla päästnud –
Sinule toon tänuohvreid, hüüan appi Issanda Nime,
täidan tõotused Issandale kogu rahva ees –
Issanda koja õuedes, keset sind, Jeruusalem. Halleluuja!