Eestikeelne Piibel 1997
1Tervitus. Jaakobus, Jumala ja Issanda Jeesuse Kristuse sulane, saadab tervitusi kaheteistkümnele hajali asuvale suguharule.Kiusatustest ja usust Pidage seda lausa rõõmuks, mu vennad, kui te satute mitmesugustesse kiusatustesse,
kuna te teate, et teie usu läbikatsumine teeb teid kannatlikuks.
Aga kannatlikkus olgu täiuslik, et te oleksite täiuslikud ja terviklikud ega oleks teis midagi vajaka.
Kui kellelgi teist jääb vajaka tarkust, siis ta palugu Jumalalt, kes kõigile annab heldelt ega tee etteheiteid, ja talle antakse.
Aga ta palugu usus, ilma kahtlemata, sest kahtleja sarnaneb tuule tõstetud ja sinna-tänna paisatud merelainega.
Selline inimene ärgu ometi arvaku, et ta midagi saab Issandalt,
ta on hingelt kaksipidine mees, ebakindel kõigil oma teedel.
Madal vend kiidelgu oma kõrgusest,
rikas aga oma madalusest, sest ta kaob nagu rohu õieke.
Sest päike tõuseb lõõsaga ja kuivatab ära rohu, selle õieke variseb maha ja ta palge kaunidus kaob. Nõnda närtsib ka rikas oma ettevõtmistes.
Õnnis on mees, kes peab vastu kiusatuses, sest kui ta on läbi katsutud, siis ta saab pärjaks elu, mille Issand on tõotanud neile, kes teda armastavad.
Ärgu kiusatav öelgu: "Jumal kiusab mind!" Sest Jumalat ei saa kiusata kurjaga, tema ise ei kiusa kedagi.
Pigem on nii, et igaüht kiusab ta enese himu, ahvatledes ja peibutades.
Kui seejärel himu on viljastunud, toob ta ilmale patu, aga täideviidud patt sünnitab surma.
Ärge eksige, mu armsad vennad!
Iga hea and ja iga täiuslik kink tuleb ülalt, valguste Isalt, kelle juures ei ole muutust ega varjutuste varju.
Tema on oma tahtel meid sünnitanud tõe sõna kaudu, et me oleksime otsekui uudsevili tema loodute seas.
Sõna õigest kuulamisest Teadke seda, mu armsad vennad! Iga inimene olgu aga kärmas kuulama, pikaldane rääkima, pikaldane vihastama.
Sest mehe viha ei soeta õigust Jumala ees.
Seepärast pange maha kõik rüvedus ja rohke kurjus ning võtke tasaduses vastu sõna, mis teisse on istutatud ja suudab päästa teie hinge.
Aga olge sõna tegijad ja mitte üksnes kuuljad, pettes iseendid.
Sest kui keegi sõna kuuleb, aga selle järgi ei tee, siis ta sarnaneb mehega, kes vaatleb oma ihulikku palet peeglist.
Ta vaatles ennast, läks minema ja unustas varsti, missugune ta oli.
Kes on aga kummargil vaadanud vabaduse täiuslikku seadusse ja sellesse ka jääb, ei ole unustav kuulja, vaid tegude tegija - see on õnnis oma tegemises.
Kui keegi arvab end Jumalat teenivat, oma keelt aga ei ohjelda, siis ta petab oma südant. Selline jumalateenistus on tühine.
Jumala ja Isa silmis puhas ja laitmatu jumalateenistus on käia vaatamas vaeslapsi ja lesknaisi nende viletsuses ja hoida iseennast maailma poolt määrimata.
Eestikeelne Piibel 1968
Usust ja alandlikkusest Jakoobus, Jumala ja Issanda Jeesuse Kristuse sulane, saadab tervisi hajuvil asuvaile kaheteistkümnele suguharule.Pidage lausa rõõmuks, mu vennad, kui te satute mitmesugustesse kiusatustesse,
ja teadke, et teie usu katsumine saadab kannatlikkust!
Ent kannatlikkus omagu täiuslikku tegu, et te oleksite täiuslikud ja laitmatud ega oleks teil mingit puudust.
Aga kui kellelgi teist on puudu tarkusest, see palugu Jumalalt, kes kõigile annab suisa ega tee etteheiteid, ja siis antakse temale.
Ent ta palugu usus, ilma kahtlemata; sest kes kahtleb, sarnaneks merelainele, mida tuul tõstab ning sinna ja tänna peksab.
Niisugune inimene ärgu ometi arvaku, et ta midagi saab Issandalt;
ta on kaksipidise meelega mees, ebakindel kõigil oma teedel.
Ent madal vend kiidelgu oma suurusest,
aga rikas oma madalusest, sest ta kaob nagu rohu õieke.
Sest päike tõusis palavaga ja kuivatas rohu ära, ja selle õieke varises maha ning tema näo ilu hävis. Nõnda närtsib ka rikas oma retkedel!
Kiusatuse ärakannatamisest Õnnis see mees, kes ära kannatab kiusatuse; sest kui ta on läbi katsutud, saab ta elukrooni, mille Issand on tõotanud neile, kes teda armastavad.
Ärgu ükski kiusatuses olles öelgu: "Mind kiusab Jumal!" Sest Jumalat ei kiusata kurjaga ja tema ise ei kiusa kedagi.
Aga igaüht kiusatakse, kui tema enese himu teda veab ning ahvatleb;
pärast, kui himu on rasestunud, toob ta patu ilmale, aga kui patt on täiesti tehtud, sünnitab ta surma.
Ärge eksige, mu armsad vennad!
Kõik hea and ja kõik täiuslik annetus on ülalt ja tuleb valguse Isalt, kelle juures ei ole muutust ega varjutuste varju.
Tema on meid oma tahtel sünnitanud tõe sõnaga, et oleksime tema loodute esmasündinute hulgast.
Õige arusaamine usust Teie teate seda, mu armsad vennad. Olgu vaid iga inimene nobe kuulma, pikaline rääkima, pikaline vihale.
Sest mehe viha ei tekita õigust Jumala ees.
Sellepärast heitke ära kõik rüvedus ja viimnegi paha ning võtke tasase meelega vastu sõna, mis teisse istutati ja võib teie hinged päästa!
Aga olge sõna tegijad ja mitte ükspäinis kuuljad, iseendid pettes.
Sest kui keegi on sõna kuulja ja mitte tegija, siis on ta mehe sarnane, kes vaatab oma ihulikku palet peeglis.
Ta vaatas ennast, läks minema ja unustas varsti, missugune ta oli.
Aga kes vabaduse täiusliku käsu sisse kummardades on vaadanud ja jääb selle juurde, ei ole unustav kuulja, vaid on teo tegija; see on õnnis oma tegemises.
Kui keegi arvab Jumalat teenivat ja ei talitse oma keelt, vaid petab oma südant, selle jumalateenistus on tühine.
Puhas ja laitmatu jumalateenistus Jumala ja Isa ees on see: vaestelaste ja lesknaiste eest hoolitseda nende viletsuses ja hoida ennast maailmast reostamatuna.
Eestikeelne Piibel 1739
Kannatust on tarwis willetsusses. Jummal on keige heade annette andia. Risti-innimenne ei pea ollema paljas kuulja, waid teggia uskus.(Epistel neljandamal Pühhapäwal pärrast Kristusse üllestousmisse Pühha.(Epistel wiendamal pühhapäwal pärrast Kristusse üllestousmisse Pühha. Jakobus, Jummala ja Issanda Jesusse Kristusse sullane, sowib römo neile kahheteistkümne suggu-arrule, mis laialellawad.Minno wennad, pange selgeks römuks, kui teie mitmesugguste kiusatuste sekka sattute,
Ja moistke, et teie usk, mis on läbbi katsutud, sadab kannatust.
Agga kannatusse tö jägo otsani täieks, et teie woite olla täieste waggad ja ilmalaitmatta, ja et teil ühtegi ei pudu.
Agga kui kellelgi teie seast tarkust pudub, se pallugo Jummala käest, kes keikile üksipiddisest melest annab, ja ei haukuta, siis antakseseddatemmale.
Agga ta pallugo uskus, ja ärgo olgo mitte kahhe wahhel; sest kes kahhe wahhel on, se on merre laenede sarnane, mis tulest aetakse, ja kaksipiddi heidetakse.
Sest sesamma innimenne ärgo möttelgo, et ta middagi Issanda käest saab.
Kaksipiddise süddamega mees eiollekindel ei ühhege omma wisi sees.
Agga se wend, kes allandikon, kitelgo ommast surussest.
Agga, kes rikkason, se kitelgo ommas allandusses, sest ta peab kui rohho öiekenne kadduma.
Sest päike touseb pallawaga, ja kuiwatab rohto ärra, ja temma öieke puddeneb mahha, ja tem̃a illo, mis peält olli nähha, kaub; nenda peab ka rikkas om̃a tede peäl ärranärtsima.
Önnison semees, kes kiusatust kannatab, sest kui temma saab läbbikatsutud sanud, siis peab ta ello kroni sama, mis Issand on tootanud neile, kes tedda armastawad.
Ärgo üttelgo ükski, kedda kiusatakse: Mind kiusatakse Jummalast, sest Jummal ei woi sada kurjaga kiusatud, ja temma isse ei kiusa keddagikurjaga.
Agga iggaüks kiusatakse, kui ta omma ennese himmust wätakse, ja awwatelletakse.
Pärrast kui him̃o eñnast wasto sanud, siis toob tem̃a patto ilmale, agga kui pat saab täieste tehtud, siis sünnitab tem̃a surma.
Ärge eksige mitte, mo armsad wennad.
Keik hea andminne, ja keik täis and on üllewelt, ja tulleb mahha walguste Issalt, kelle jures ei olle muutmist egga wahhetamisse warjo.
Temma on meid sünnitanud omma tahtmisse järrele töe sanna läbbi, et meie piddime kui üks essimenne suggu ollema temma lomade seast.
Sepärrast, minno armad wennad, olgo igga innimenne nobbe kuulma, pitkalinne räkima, pitkalinne wihhale.
Sest innimesse wihha ei te mitte,misJummala ees öigeon.
Sepärrast, heitke ennesest ärra keik rojust ja kurjust , mis wägga paljoon, ja wötke tassase melega wasto sedda sanna, misteiesisse on istutud, ja woib teie hinged önsaks tehha.)
Agga olge sanna teggiad, ja ei mitte ükspäinis kuuljad, et teie wallemötlemisse läbbi ennast ei petta.
Sest kui kegi on sanna kuulja, ja ei mitte teggia, se on selle mehhe sarnane, kes omma ihholikko pallet peeglis katsub.
Sest ta on eñast katsnud, ja ärraläinud, ja seddamaid ärraunnustanud, missuggune tem̃a olli.
Agga kes wabbadusse täie kässo sisse kummardades watab, jasellejure jääb, sesinnane ei olle mitte unnustaw kuulja, waid teo teggia, sesinnane onwastönnis ¤ omma teggemisse sees.
Kui kegi teie seast arwab Jummala tenia ollewad, ja ei tallitse mitte omma keelt , waid pettab omma süddant, selle Jummala tenistusontühhine.
Üks puhhas ja laitmatta tenistus Jummala ja Issa ees on se: waeste laste ja lesknaeste järrele kulama nende willetsusses,jaisseennast ilmawiggata ma-ilmast piddama.)