Eestikeelne Piibel 1997
2Jumal loob ja õnnistab maailma Nõnda on taevas ja maa ning kõik nende väed valmis saanud.Ja Jumal oli lõpetanud seitsmendaks päevaks oma töö, mis ta tegi, ja hingas seitsmendal päeval kõigist oma tegudest, mis ta oli teinud.
Ja Jumal õnnistas seitsmendat päeva ja pühitses seda, sest ta oli siis hinganud kõigist oma tegudest, mis Jumal luues oli teinud.
Aadam ja Eeva See on lugu taeva ja maa sündimisest, kui need loodi. Sel ajal, kui Issand Jumal tegi maa ja taeva,
kui ainsatki väljapõõsast ei olnud veel maa peal ja ainsatki väljarohtu ei olnud veel tärganud, sest Issand Jumal ei olnud lasknud vihma sadada maa peale, ja inimest ei olnud põldu harimas,
tõusis udu maast ja kastis kogu mullapinda.
Ja Issand Jumal valmistas inimese, kes põrm on, mullast, ja puhus tema ninasse eluhinguse: nõnda sai inimene elavaks hingeks.
Ja Issand Jumal istutas Eedeni rohuaia päevatõusu poole ja pani sinna inimese, kelle ta oli valmistanud.
Ja Issand Jumal laskis maast tõusta kõiksugu puid, mis olid armsad pealtnäha ja millest oli hea süüa, ja elupuu keset aeda, ning hea ja kurja tundmise puu.
Ja Eedenist sai alguse jõgi, mis kastis rohuaeda, jagunedes sealtpeale neljaks haruks:
esimese nimi on Piison, see voolab ümber kogu Havilamaa, kus on kulda;
selle maa kuld on hea, seal on bedolavaiku ja karneoolikive.
Ja teise jõe nimi on Giihon, see voolab ümber kogu Kuusimaa.
Ja kolmanda jõe nimi on Hiddekel, see voolab hommiku pool Assurit; ja neljas jõgi on Frat.
Ja Issand Jumal võttis inimese ja pani ta Eedeni aeda harima ja hoidma.
Ja Issand Jumal keelas inimest ja ütles: "Kõigist aia puudest sa võid küll süüa,
aga hea ja kurja tundmise puust sa ei tohi süüa, sest päeval, mil sa sellest sööd, pead sa surma surema!"
Ja Issand Jumal ütles: "Inimesel ei ole hea üksi olla; ma tahan teha temale abi, kes tema kohane on."
Ja Issand Jumal valmistas mullast kõik loomad väljal ja kõik linnud taeva all ning tõi inimese juurde, et näha, kuidas tema neid nimetab. Ja kuidas inimene igat elavat olendit nimetas, nõnda pidi selle nimi olema.
Ja inimene pani nimed kõigile kariloomadele ja lindudele taeva all ja kõigile metsloomadele, aga inimesele ei leidunud abilist, kes tema kohane oleks.
Siis Issand Jumal laskis tulla raske une inimese peale ja see jäi magama; siis ta võttis ühe tema küljeluudest ning sulges selle aseme taas lihaga.
Ja Issand Jumal ehitas küljeluu, mille ta inimesest oli võtnud, naiseks ja tõi tema Aadama juurde.
Ja Aadam ütles: "See on nüüd luu minu luust ja liha minu lihast. Teda peab hüütama mehe naiseks, sest ta on mehest võetud!"
Seepärast jätab mees maha oma isa ja ema ning hoiab oma naise poole, ja nemad on üks liha!
Ja nad olid mõlemad alasti, Aadam ja tema naine, ega häbenenud.
Eestikeelne Piibel 1968
Maailma ja inimese loomine Nõnda on taevas ja maa ning kõik nende väed valmis saanud.Ja Jumal lõpetas seitsmendal päeval oma töö, mis ta tegi, ja hingas seitsmendal päeval kõigist oma tegudest, mis ta oli teinud.
Ja Jumal õnnistas seitsmendat päeva ja pühitses seda, sest ta oli siis hinganud kõigist oma tegudest, mis Jumal luues oli teinud.
Jumal asetab inimese Eedeni rohuaeda See on lugu taevaste ja maa sündimisest, kui need loodi. Sel ajal, kui Jehoova Jumal tegi maa ja taevad,
kui ainustki väljapõõsast ei olnud veel maa peal ja ainustki väljarohtu ei olnud veel tärganud, sest Jehoova Jumal ei olnud lasknud vihma sadada maa peale, ja inimest ei olnud põldu harimas,
tõusis udu maast ja kastis kogu mullapinda.
Ja Jehoova Jumal valmistas inimese, kes põrm on, mullast, ja puhus tema ninasse elavat õhku: nõnda sai inimene elavaks hingeks.
Ja Jehoova Jumal istutas Eedeni rohuaia päevatõusu poole ja pani sinna inimese, kelle ta oli valmistanud.
Ja Jehoova Jumal laskis maast tõusta kõiksugu puid, mis armsad olid pealtnäha ja millest hea oli süüa, ja elupuu keset aeda, ning hea ja kurja tundmise puu.
Ja Eedenist väljus jõgi rohuaeda kastma, sealtpeale jagunedes neljaks haruks:
esimese nimi on Piison, see voolab ümber kogu Havilamaa, kus kulda on;
selle maa kuld on hea, seal on bedolavaiku ja karneoolikive.
Ja teise jõe nimi on Giihon, see voolab ümber kogu Kuusimaa.
Ja kolmanda jõe nimi on Hiddekel, see voolab hommiku pool Assurit; ja neljas jõgi on Frat.
Ja Jehoova Jumal võttis inimese ja pani ta Eedeni aeda harima ja hoidma.
Ja Jehoova Jumal keelas inimest ja ütles: "Kõigist aia puudest sa võid küll süüa,
aga hea ja kurja tundmise puust sa ei tohi süüa, sest päeval, mil sa sellest sööd, pead sa surma surema!"
Ja Jehoova Jumal ütles: "Inimesel ei ole hea üksi olla; ma tahan teha temale abi, kes tema kohane on!"
Ja Jehoova Jumal valmistas mullast kõik loomad väljal ja kõik linnud taeva all ning tõi inimese juurde, et näha, kuidas tema neid nimetab. Ja kuidas inimene igat elavat olendit nimetas, nõnda pidi selle nimi olema.
Ja inimene pani nimed kõigile lojustele ja lindudele taeva all ja kõigile loomadele väljal, aga inimesele ei leidunud abi, kes tema kohane oleks.
Siis Jehoova Jumal laskis tulla raske une inimese peale ja see uinus magama; siis ta võttis ühe tema küljeluudest ning sulges selle aseme taas lihaga.
Ja Jehoova Jumal ehitas küljeluu, mille ta inimesest oli võtnud, naiseks ja tõi tema Aadama juurde.
Ja Aadam ütles: "See on nüüd luu minu luust ja liha minu lihast! Teda peab hüütama mehe naiseks, sest ta on mehest võetud!"
Seepärast mees jätab maha oma isa ja ema ning hoiab oma naise poole, ja nemad on üks liha!
Ja nad olid mõlemad alasti, Aadam ja tema naine, ega häbenenud mitte.
Eestikeelne Piibel 1739
Hingamisse-päwa pühhitseminne. Adamat luakse mullast, Ewat Adama küljeluust: nemmad sawad abbiellorahwaks. Nenda on taewas ja Ma ja keik nende wäggi walmis sanud.Ja Jummal olli seitsmel päwal omma teggemist löppetanud mis ta olli teinud, ja hingas seitsmel päwal keigest ommast teggemissest, mis ta olli teinud.
Ja Jummal önnistas seitsmest päwa ja pühhitses tedda, et temma siis olli hinganud keigest ommast teggemissest, mis Jummal tehjes olli lonud.
Need on taewa ja Ma sündimissed, kui neid lodi, sellal kui Jehowa Jummal maad ja taewast teggi.
Ja keik suggu poösaid wäljal ep olnud weel mitte Ma peäl, ja keik suggu wälja rohto ei olnud weel mitte tousnud: sest Jehowa Jummal ei olnud mitte lasknud wihma saddada Ma peäle, ja ei olnud innimest maad harrimas.
Agga uddo tousis maast wälja ja kastis keige se Ma.
Ja Jehowa Jummal walmistas sedda innimest , mis pörm on, mullast, ja puhhus temma ninnasse ellawat öhko: nenda sai innimenne ellawaks hingeks.
Ja Jehowa Jummal ehhitas ühhe rohho-aia Edeni päwatousmisse pole, ja panni senna se innimesse, mis ta olli walmistanud.
Ja Jehowa Jummal laskis maast tousta keik suggu puid, mis armsad ollid peält nähha ja headneistsüa, ja ello pu kesket aeda, ja hea ja kurja tundmisse pu.
Ja jöggi läks wälja Edenist sedda rohho-aeda kastma, ja ta lahkus seält ja sai neljaks arruks.
Essimesse nimmi olli Pison , se joseb ümber keige se Hawila-ma, kus kulda on.
Ja selle Ma kuld on hea, seäl on Pedola ja Soami kiwwi.
Ja teise jöe nimmi on Kion, se joseb ümber keige se Kusi-ma.
Ja kolmandama jöe nimmi on Iddekel, se joseb Assuri-ma ümber hommiko pole; ja neljas jöggi, se on Wrat.
Ja Jehowa Jummal wottis se innimesse, ja panni tedda Edeni aeda, sedda harrima ja sedda hoidma.
Ja Jehowa Jummal käskis innimest ja ütles: keikist aia puist woid sa süa:
Agga sest hea ja kurja tundmisse puust ei pea sa mitte söma: sest mil päwal sinna sest sööd, pead sa surma surrema.
Ja Jehowa Jummal ütles: Se ep olle mitte hea, et se innimenne üksi on; ma tahhan temmale abbi tehha, mis temma kohhane on.
Sest Jehowa Jum̃al olli kül maast walmistanud keik suggu ellajaid wälja peäl ja keik linnud mis taewa al, ja ollineidinnimesse jure saatnud, et ta saaks nähha, kudda tem̃a neid piddi nim̃etama; ja kudda se innimenne igga ellawa hinge piddi nim̃etama, nendapidditemma nimmiollema.
Ja se innimenne panni nimmed keikile lojustele ja lindudele mis taewa al ja keikile ellajattele mis wälja peäl: agga selle innimessele ei leidnud Ta mitte abbi mis temma kohhane olli.
Siis laskis Jehowa Jummal raske unne se innimesse peäle tulla, ja ta uinus maggama: ja ta wottis ühhe temma külje-luist ja panni se kohha lihhaga jälle kinni.
Ja Jehowa Jummal ehhitas se külje-lu, mis ta innimessest olli wötnud, naeseks, ja satis tedda Adama jure.
Siis ütles Adam: Se on nüüd lu minno luist ja lihha minno lihhast; tedda peab mehhe-naeseks hütama, sest et ta mehhest on woetud.
Sepärrast jättab mees omma issa ja omma emma mahha ja hoiab omma naese pole, ja nemmad peawad üks lihha ollema.
Ja nem̃ad ollid mollemad allasti, Adam ja temma naene, ja ei häbbenend ennast mitte.