Eestikeelne Piibel 1739
2Innimeste surussest ei pea luggu petama. Walle-ussust. Minno wennad, meie au Issanda Jesusse Kristusse usk olgo teilenenda, et teie ühhest innimessest ei pea ennam luggu kui teisest.Sest kui teie koggodusse sisse tulleks üks mees kuld-sörmuksega ja hiilgawatte riettega, agga ka üks waene tulleks tahmaste riettega,
Ja teie wataksite selle peäle, kes hiilgawad rided kannab, ja ütleksite temma wasto: Siña, istu seie hästi; ja ütleksite waesele: Sinna, seisa seäl, ehk istu seie minno jalge-alluse alla.
Ja eks teie siis isseeñestes wahhet ei te, ja eks teie ei sa kohtomoistjaks,aggakurjaste arwates.
Kuulge, mo armad wennad, eks Jummal ei olle sellesinnatse ma-ilma waesed ärrawallitsenud, kes uskus rikkad, ja selle kunningrigi pärriadon, mis ta on tootanud neile, kes tedda armastawad?
Agga teie ollete waesele häbbi teinud; eks rikkad ei wötta woimust teie ülle, ja weddawad teid kohto-järgede ette.
Eks needsammad ei teota sedda head nimme, misga teie ollete nimmetud.
Kui teie nüüd kunninglikko käsko täieste peate kirja järrele : Sinna pead omma liggimest armastama kui isseennast, siis tete teie hästi;
Agga kui teie ühhest ennam luggu peate kui teisest, siis tete teie patto, ja teid nomitakse kässust, kui ülleastujad.
Sest kes keik sedda kässo-öppetust peab, ja ühhekässo-sannawasto eksib, se on keikist sü-alluseks sanud.
Sest kes on üttelnud: Sinna ei pea mitte abbiello ärrarikkuma, se on ka üttelnud: Sinna ei pea mitte ärratapma. Kui sa nüüd ei rikku abbiello, agga sa tappad, siis olled sa kässo ülleastujaks sanud.
Nenda räkige, ja nenda tehke, otsekui need, kelle peäle wabbadusse kässo läbbi peab kohhut moistetama.
Sest kohhus peab ilmahallastuseta käima selle peäle, kes ei olle hallastanud; ja hallastus kiitleb kohto wasto.
Mis kassoon sest, mo wennad, kui kegi ütleb ennesele usko ollewad? agga teggusid ep olle temmal? kas se usk woib tedda önsaks tehha?
Agga kui üks wend ehk ödde allasti olleks, ja neil puduks iggapäwane toidus,
Ja üks teie seast peaks ütlema nende wasto: Minge rahho sees, sojendage ennast, ja söge köht täis; agga teie ei anna neile mitte ihho tarwidust, missestkasso?
Nenda ka usk, kui temmal ei olle teggusid, on isseenneses surnud.
Agga monni woiks öölda: Sul on usk, ja mul on teud: näita mulle omma usko ennese teggudega, siis tahhan ka minna omma usko sulle näidata omma teggudega.
Sa ussud, et Jummal on üks ainus: sa teed hästi; kurjad waimud uskwad ka, ja wärrisewad.
Agga tahhad sa teäda, oh tühhine innimenne! et su usk ilma teggusitta on surnud.
Eks Abraam meie issa ei olle öigeks moistetud teggudest, kui ta om̃a poia Isaaki altari peäle ohwriks wiis.
Nendanääd sa, et usk temma teggudele on abbiks olnud, ja teggudest on usk täieks sanud.
Ja se kirri on töeks sanud, mis ütleb: Abraam on Jummalat usknud , ja se on tem̃ale öigusseks arwatud, ja temma on Jummala söbraks ¤ hütud.
Nüüd näte teie, et innimenne teggudest öigeks moistetakse, ja mitte ükspäinis ussust.
Ja nendasammoti ka Raab se hoor, eks temma ei olle teggudest öigeks moistetud? kui ta need Kässud wastowottis, ja satis neid teist teed wälja.
Sest otsekui ihho ilma waimota on surnud, nenda on ka usk ilma teggusitta surnud.