Eestikeelne Piibel 1997
9Õigest rõõmust muredes Jah, seda kõike ma võtsin oma südamesse ja seda kõike ma selgitasin, etõiged ja targad ning nende teod on Jumala käes, nõndasamuti armastus
ja vihkamine; inimesed ei tea midagi, neile võib kõike juhtuda.
Kõik on ühine kõigile: sama juhtub õigele ja õelale, heale ja
kurjale, puhtale ja roojasele, ohverdajale ja sellele, kes ei ohverda; nagu
heale, nõnda patusele, nagu vandeandjale, nõnda vandekartjale.
See on õnnetuseks kõigele, mis päikese all sünnib; kõigil
on ju sama osa. Inimlaste süda on täis kurjust ja neil on nende
eluajal südames meeletus, ja siis - surnute juurde!
Kuid sellel, kes alles seltsib kõigi elavatega, on veel lootust.
Tõesti, elus koer on parem kui surnud lõvi.
Sest elavad teavad, et nad peavad surema, aga surnud ei tea enam
midagi ja neil pole enam palka, sest mälestus neist ununeb.
Niihästi nende armastus kui viha, samuti nende armukadeduski on
ammu kadunud ja neil ei ole iialgi enam osa kõigest sellest, mis
päikese all sünnib.
Mine söö rõõmuga oma leiba ja joo rahuliku südamega oma veini,
sest Jumal on juba ammu su teod heaks kiitnud!
Su riided olgu alati valged ja ärgu puudugu õli su pea peal!
Naudi elu naisega, keda sa armastad, kõigil oma tühise elu
päevil, mis sulle on antud päikese all - kõigil oma tühiseil päevil,
sest see on su osa elus ja vaevas, mida sa näed päikese all!
Tee oma jõudu mööda kõike, mida su käsi suudab korda saata, sest
surmavallas, kuhu sa lähed, ei ole tööd ega toimetust, tunnetust ega
tarkust!
Taas nägin ma päikese all, et jooks ei olene kärmeist ega sõda
sangareist; samuti ei olene leib tarkadest, rikkus mõistlikest ega
menu osavaist, vaid aeg ja saatus tabab neid kõiki.
Sest inimene ju ei tea oma aega nagu kaladki, keda püütakse
kurja võrguga, või nagu paelaga püütavad linnud; nagu neid, nõnda
püütakse inimlapsigi kurjal ajal, kui see äkitselt neid tabab.
Tarkus on parem kui võim Sedagi tarkust ma nägin päikese all, ja see oli minu meelest
suur:
oli väike linn ja selles vähe mehi; suur kuningas tuli selle
alla, piiras seda ja ehitas selle vastu suured piiramistornid.
Seal leidus vaene tark mees, kes oma tarkusega oleks võinud
linna päästa; aga ükski inimene ei mõelnud sellele vaesele mehele.
Siis ma ütlesin: Tarkus on parem kui ramm, aga vaese tarkust
põlatakse ja tema sõnu ei võeta kuulda.
Tarkade sõnad, mida rahulikult kuuldakse, on paremad kui valitseja karjumine alpide seas.
Tarkus on parem kui sõjariistad, aga üksainus patune rikub palju head.